Siberi kõige kõvem eestlane pidas koduküla 150 aasta juubelit

 (8)

Üks vanemaid Siberi eestlaste külasid Ülem-Bulanka tähistas juuli alguses 150 aasta juubelit. Rajooniülem tegi kõigile eestlastele kingitused ja korraldas peo.

Kohalikud arvavad, et see juubel jääb ilmselt külaelanikele üheks viimaseks ümmarguseks sünnipäevaks. “No kümme aastat võib-olla on veel seda küla,” ütleb külas sündinud Vladimir Saar kindla häälega. Ta räägib üldse kõike kindla häälega. Nii peab, sest 45-aastane Saar on Kesk-Siberis asuva Krasnojarski krai Karatuzi rajooni juht. Suure tõenäosusega kõige kõrgem Eesti rahvusest võimumees terves Siberis.

Ülem-Bulanka ja Siberi eestlaste suurim küla Ülem-Suetuk jäävad mõlemad Saare valitsuse alla. Need on 19. sajandi keskel Tsaari-Venemaa ajal Siberisse saadetud endiste sunnitööliste ja väljasaadetute järeltulijate külad. Hiina ja Mongoolia piirini on sealt napilt 400 kilomeetrit.

Saar räägib, et lasi enne juubelit Ülem-Bulanka ehk nagu kohalikud eestlased ütlevad – Pulani elanikud üle lugeda. Sai

52 inimest, neist eestlasi 40. Peaaegu kõik vanemad inimesed.

“Rekordajal, 1930-ndate alguses, elas külas 900 inimest, kõik eestlased. Siis oli küla eestlaste poolest isegi suurem kui Ülem-Suetuk,” räägib Saar heas eesti keeles. “Kui ma 1960-ndate lõpus kooli läksin, siis polnud külas ühtegi vene peret.” Esimene venelanna tuligi siis külla elama, õpetajaks.

Samal teemal:

Kui Saar kooli läks, siis õpetati Bulanka kolmeklassilises algkoolis ainult eesti keeles. Nüüd pole külas juba ammu enam mingit kooli, mis tähendas paratamatult noorte lahkumist külast. Praegu käivad Bulanka eesti-vene segaperedest pärit neli last koolis kümne kilomeetri kaugusel Motorskis, kus nad elavad internaadis.

Eestlased hakkasid Bulankast lahkuma juba 1930-ndatel, kui algas kollektiviseerimine. Eestlastest “kulakutest” koostati pikk nimekiri, enamik neist otsustas igaks juhuks ise ära sõita.

Saar räägib vanade külaelanike mälestuste järgi, kuidas eesti külades 1940-ndatel provokatsioon korraldati. “Meil ja Suetukis teatati, et hakatakse tegema nimekirja inimestest, kes tahavad Eestisse kolida. Kes nime kirja panid, need viidi nädala pärast kõik ära!”

Vladimir Saar on viiendat põlvkonda Siberi eestlane. “Mu kõige suurem tahtmine on, et mu poeg oleks eestlane, peaks ennast eestlaseks,” ütleb ta siiralt. Poeg on tal 12-aastane.

Saar on tõeline ehe eestlaste genofondis: heledad juuksed ja helesinised silmad. Lisaks pikk ja tugev nagu karu. Üle sajakilone Saar oli noorena Krasnojarski krai (pindalalt nelja Prantsusmaa suurune) mitmekordne meister sangpommi tõstmises. Mõlemas käes 32-kilone pomm, suutis ta neid korraga üles suruda üle 40 korra.

Nüüd on ta sama edukas kohalikus poliitikas. 1990-ndate lõpus töötas ta Karatuzi rajooni juhi asetäitjana, läks siis neljaks aastaks põldu pidama – hariduselt on ta agronoom – ning 2003. aastal kogus rajoonijuhi valimistel kohe esimeses voorus üle 60 protsendi häältest.

Vanurid valivad kommuniste

Eelmise aasta sügisel valiti ta tagasi. Seekord tuli võit raskemini, kuigi ta oli astunud Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa liikmeks. Võit tuli alles teises voorus 53 protsendi häältega.

Nagu ta ise seletas, on rahvas rajoonis suhteliselt vana ning vanad inimesed hääletavad tavaliselt kommunistide poolt, kelle esindajaga Saar kõige pingsamalt rebiski.

Rahvaga on selles Venemaa provintsis asuvas rajoonis kehvad lood. Kuigi pindalalt ainult 4,5 korda väiksem kui Eesti, elab seal vaid 18 000 elanikku. Veel kümme aastat tagasi oli elanikke olnud 38 000 inimest. Kel võimalust, see laseb Venemaal provintsist jalga.

Kuigi nagu kogu Venemaal, paraneb elu tasapisi sealgi Krasnojarski krai lõunaosas, kus talvel võib olla 50 kraadi külma ning suvel varjus 40 kraadi kuuma. Saar sõidutab mind oma uue ameti-Volgaga ning näitab linna peal uhkusega uut polikliinikut, uut spordiplatsi ja veteranidele ehitatud maja. Rajooni aastane eelarve on suurusjärgus 600 miljonit rubla (255 miljonit krooni).

Ülem-Bulanka küla 150 aasta juubeli tähistamisel tegi Saar enda arvelt kõigile külaelanikele kingid ja peo. Pidu kestis jutti järgmise päeva lõunani.

Kõige kõvem

eestlasest farmer

•• Vladimir Saar kiidab kõvasti Ülem-Bulankas elavat ettevõt-likku eestlast Jaan (Ivan) Brammanni.

Loe veel

•• Tõenäoliselt on Brammann seal kõige suurema haardega eestlasest ettevõtja. Tema töölised harivad 2000 hektarit maad.

•• Tema juures töötab üle 30 töölise, kellest paljud on just eestlased.

•• Tal on oma poed ja pagaritöökoda, kus ta värsket leiba ja saia küpsetab.

•• Brammann on isegi nii tuntud farmer, et kui Krasnojarski krai kuberner Aleksandr Hloponin, üks tugevamaid ja tuntumaid noorema põlve Venemaa regioonijuhte, Karatuzi rajooni viimati külastas, siis viidi ta tutvuma just Brammanni majapidamisega.

•• Hloponinile oli nähtu niivõrd meeldinud, et ta käskis oma isiklikust fondist kinkida ettevõtlikule mehele kolm miljonit rubla maksva võimsa traktori Kirovets.

Sari

•• Päevaleht jätkab mullu alustatud sarja eesti ja setu küladest endise Nõukogude Liidu alal. Kui lugejatel on nende kohta huvitavat infot, siis palun saatke see e-posti aadressile jaanus.piirsalu@gmail.com või postiga toimetusse. Lähiajal saab lugeda ka Ülem-Suetuki külast.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare