Kui Eesti Päevaleht hakkas uurima Tallinna transpordiameti võimalikku parkimislubade althõlma jagamist, tuli ilmsiks, et juba aastaid käib ametis väiklane sobing. Ametnikud, kes paberite järgi on terved kui purikad, kasutavad invaliididele mõeldud parkimislube.

Selle avastas transpordiameti enda töötaja, kes otsustas kontrollida kuluaarides levinud kuuldust, et ühele tippametnikule kuulub korraga lausa kaks parkimiskaarti. 2. juulil saatiski linnatranspordi peaspetsialist Aado Kuuse (IRL), kelle töö on invakaartide järelevalve, parkimiskorralduse andmekogu haldajale päringu, mille peale selgus, et tõepoolest – kaks kehtivat kaarti ongi ühe isiku nimel.

Kes siis kõnealused parkimisload sai? Kuuse sõnul abilinnapea Taavi Aasa tolleaegne nõunik Priit Kutser, kelle nimel on parkimiskaardid number 11343 ja 21211. Aasta eest jäi viimasena nimetatu kasutamisega fotograafi kaamerasilma ette Aasa praegune nõunik Siret Kotka. „Sõitsin paarsada meetrit ümber nurga ja võtsin Kutseri auto peale,” selgitas ta eile. Seda, et Kutser linnavalitsuse infosaalis kaarti kauplemas käis ja selle hiljem osakonna juhi käest sai, kinnitasid aga ka endised infosaali teenindajad, kelle sõnul polnud tal ka dokumenti, mis tõestaks, et tal just invaluba vaja on.

Teoorias tulnuks nüüd algatada ametkondlik uurimine ja selgitada välja, kes ja miks nende dokumentide jagamise otsustas. Küsimus polnud ainult selles, et lube vormistati topelt. Isiku nimel, kellele parkimisluba kirjutati, puudus registris arstitõend ehk teisisõnu, tema taotlus poleks tohtinud ametnikelt mingil juhul heakskiitu saada.

Ülemuse pahur kiri

Transpordiameti juhid otsustasid asja kinni mätsida. Nende arvates toppis Kuuse oma nina sinna, kuhu lihtne ametnik toppida ei tohiks – delikaatsetesse isikuandmetesse. Kui asjaolu ilmsiks tulekust oli kulunud nädal, sai Kuuse osakonnajuhataja Ruth Pärnalt (Keskerakond) pahura kirja. Eesti Päevalehe käsutuses on see ja ka järgnev kirjavahetus. Kuuselt nõuti vastust: miks olete uurinud delikaatseid isikuandmeid? Kuuse vastas, et isikute terviseandmeid pole tema programmist vaadanud ja tegelikult ei saagi ta neid näha.

Sellest hoolimata raius Pärn vastu, et alluv on uudishimuga pehmelt öeldes liiale läinud. „Sinu ametikohustuseks on kontrollida ja pidada arvet […], kas tellitud kaardid on õiges koguses saadud, kas nad on korrektselt numeratsiooni järgi väljastatud ja kui mõni kaart on rikutud, siis selgitada, miks on rikutud, ja kontrollida, kas selle kaardi kohta oma mahakandmise akt koostatud.” Aga seda, kas luba anti reegleid järgides, poleks tohtinud Kuuse mingil juhul kontrollida.

Järgmisel hommikul paluti Kuuselt uusi selgitusi. Seekord oli küsijaks transpordiameti juhataja asetäitja Tiit Siimon. Ta viitas murelikult, et uue piletisüsteemi andmekogu rakendumise tõttu on transpordiamet juba pikemat aega niigi andmekaitse inspektsiooni jälgimise all. Uued kahtlused tekitaksid üksnes lisaprobleeme. „Lihtsalt öeldes: andmekogud – nii riiklikud kui ka kohalikud – ei ole niisama surfamiseks,” sõnas ta.

Siimoni möönis Eesti Päevalehele, et kirjeldatud juhtum – ametnikule põhjuseta parkimisloa jagamine – oleks väga raske rikkumine. Aga nüüd üllatus: sellist probleemi vähemalt temale teadaolevalt ametis tekkinud pole. Ometi on toimetuse käsutuses kiri, milles ta 10. juulil isiklikult sellele tähelepanu juhtis.

See-eest on probleemiga kursis Pärn, kes möönis, et ligipääs kaardiomanike terviseandmetele on ametis üksikuil töötajatel, sealhulgas temal endal, aga mõjuva põhjuseta neid avada ei tohi.

Pärn rõhutas, et parkimisload on ametis nummerdatud ja nende väljastamine väga rangelt reglementeeritud ning seetõttu on igasugune pettus põhimõtteliselt välistatud.

Tema jutule olekski keeruline vastu vaielda, kui ainult tema linnavalitsuse infosaalis töötanud endised alluvad, kellega Eesti Päevaleht vestles, vastupidist ei väidaks. Nemad kinnitasid, et Kuuse jutt korruptiivse lõhnaga sahkerdamisest vastab tõele. Nimelt käis nende sõnul infosaalis endale invaparkimisluba nõudmas hulk inimesi, kel polnud esitada invaliidsust tõendavaid dokumente. Sellest polnud aga lugu, sest sageli käskis neile parkimiskaardi välja anda osakonnajuhataja Pärn ise. „Ei vasta tõele,” kinnitas Pärn napilt.

Priit Kutser teema kommenteerimiseks sel nädalal ajakirjaniku telefonikõnedele ega e-kirjadele ei vastanud.

Nädala alguses teatas Pärn, et parkimiskaart nr 11343 on nüüd kehtetuks tunnistatud.