Siim Kallase ootamatu põgenemine vastutuse eest

Euroopa Komisjoni asepresident luges eile kell kümme erakonna juhatusele ette avalduse: „[...] on kujunenud olukord, kus selle asemel et tegelda Eesti elu puudutavate otsustega, kulutame nii mina kui ka minu ustavad abilised lõputult aega, et vastata süüdistustele, kahtlustustele, igasugustele küsimustele, saades lõpuks ikka hinnangu „seletused polnud piisavad”. Sellises olukorras ei saa peaminister efektiivselt töötada. [...] Olen korduvalt soovitanud inimestele, kes sellisesse olukorda satuvad, kõrvale astuda. Teen seda nüüd ise.”
Juhatus jäi sõnatuks. Kuna sel hetkel polnud kohal ka Ansipit, tundus paljudele korraks, et nüüd ongi käes Reformierakonna rahvaliidulik lõpp. Igal juhul oli Kallas alt vedanud nii peaminister Ansipit (kes teda usaldas ja kelle volinikukoha ta pidi saama), erakonda (kes nägi temas partei päästeinglit) kui ka enda maaletoojaid Kristen Michalit ja Arto Aasa. Mis ikkagi juhtus, et elupõline juht loobus järsku teist korda peaministriks pürgimast?