On neid, kes küsivad, miks ma tegin seda liiga hilja, ja neidki, kes küsivad, miks ma seda üldse tegin. See, mis mind suuresti ajendas, oli riigikohtu otsus (ilmselt peab Meikar silmas nüüdseks Reformierakonnast lahkunud Mati Eliste juhtumit, mille lahend mõjutas keskerakondlaste Priit Toobali ja Ester Tuiksoo juhtumi menetlust – toim), et mõjuvõimuga kauplemine on kehvasti sõnastatud paragrahv ja selle alusel ei saa inimesi süüdi mõista isegi siis, kui on selge, et nad on osalenud illegaalses rahastamises. Ja ma ei näe mingit poliitilist soovi kõrvaldada minu silmis väga suur oht Eesti riiklikule julgeolekule – see on erakondade rahastamine. Ja ma mõtlesin, mida ma teha saan. Tunnistan, et seda avalikuks teha oli kohutavalt raske. Pole ju lihtne rääkida omaenda erakonnast, mille tegevust ja seisukohti ma toetan, ja mõnes mõttes heita varju ka sõpradele, kes mul on erakonnas. Ma olen püüdnud sellest rääkida erakonna sees, aga teisi võimalusi ei olnud.