Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ütles Päevaleht Online’ile, et kaitseministeerium uurimist ei kommenteeri, kuid lisas, et ilmselgelt on riigireetmise kahtlustus kaitseministeeriumi tööga seotud.

Simm lahkus kaitseministeeriumist 2008. aasta märtsis. Kuimeti sõnul lahkus Simm töölt kantsleri otsusel, kuna tööülesanded said otsa. Kas kaitseministeerium oli sel hetkel ka uurimisest teadlik, ei soovinud Kuimet kommenteerida.

Eesti Päevalehe andmetel ei ole riigiprokuratuuri otsuse näol kaitseministeeriumi jaoks tegemist äkkuudisega. Herman Simmi vahistamisele eelnes tihe ning üsna pikk ametkondadevaheline koostöö.

Selleks annab põhjust tõik, et Simmi oli enne koondamist sel aastal pidevalt otsustest kaugemale viidud. Olles pikalt kaitseministeeriumi riigisaladuse talituse juhataja, oli Simmi olulisimaks kohustuseks tagada riigisaladuste kaitse korraldamine kaitseministri otsealluvuses. Kuid pärast siirdumist ministri otsealluvusest kantsleri alluvusse 2006. aastal, taandati Simmi korduvalt vähem vastutusrikastele ametikohtadele viimase kahe aasta jooksul. Kaitseministeeriumi kantsleri ettepanekul koondati ta selle aasta 31. märtsil ministeeriumi nõuniku kohalt lõplikult.

Viimased aastad töötas Simm kaitseministeeriumis nõunikuna ja andis nõu julgeoleku teemadel.

Simm on töötanud mitmetel juhtivatel ametikohtadel Eesti riigiasutustes. Ta on olnud siseministeeriumi kriminaal- ja vaneminspektor, töötanud erinevatel ametikohtadel Eesti politseiametis ning on olnud ka politseiameti peadirektor.

Vahistati ka Herman Simmi abikaasa, keda kahtlustatakse riigireetmisele kaasaitamises.

Kriminaalasja menetlevad riigiprokuratuur ja kaitsepolitseiamet, tehes uurimise raames koostööd teabeameti ja kaitseministeeriumiga.


1995. aastal asus Simm kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna informatsiooni analüüsi büroo juhataja ametikohale. Aastast 2000 sai temast kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse talituse juhataja.

Alates 2001. aastast oli Simm riigi julgeoleku volitatud esindaja. Kaks aastat tagasi lahkus ta sellelt ametikohalt ning jätkas kaitseministeeriumis nõunikuna.

Simmi on autasustatud IV klassi Valgetähe teenetemärgi, kaitseministeeriumi II klassi teenetemärgiga. Samuti on ta kaitseväe eriteenete risti kavaler ja teabeameti teenetemedali ning Politsei mälestusmedali omanik.

Riigireetmise eest karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.