Sisejuurdlus selgitas välja: Norman Kägo pääses põgenema politseinike tähelepanematuse tõttu
Avalikkusest on läbi käinud fakt, et tunamullu narkokuritegudes süüdistatavana kinni peetud jalgpallur Norman Kägo põgenes vahetult pärast enda vahistamise otsust politseiametnike autost. Vähe on aga räägitud sellest, et juhtum tõi politseis kaasa ka sisejuurdluse, mis tuvastas, et Kägo pääses põgenema politseinike teenistuskohustuste puuduliku täitmise tõttu.
Eelkõige heitis sisejuurdluse kokkuvõte ette, et sõiduki üleandmisel eeldasid ametnikud ennatlikult, et auto n-ö lapselukk on sisse lülitatud. Keegi ametnikest seda üle ei kontrollinud. Samuti eeldati vahistatu üleandmisel, et käerauad on piisavalt tihedalt kinnitatud, kuid ka see jäi üleandmisel ja vastuvõtmisel kontrollimata.
Märkimist vajab ka veel asjaolu, et soodusasjaoludena märgiti sisejuurdluse kokkuvõttes, et politseinikud olid selleks hetkeks järjestikku tööl olnud üle 24 tunni, mille tõttu oli neil tõenäoline tähelepanu hajuvus ja üldine väsimus.
Kõike seda kokku võttes leidis sisejuurdlus, et politseiametnikud panid toime distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuste süüline mittenõuetekohane täitmine. Sellest hoolimata jäi politseiametnike ainukeseks karistuseks juurdluse kokkuvõtte teatavaks tegemine erinevatele politseijuhtidele ja asjaosalistele endile.
Mitu korda kontrolliti
2012. aasta 10. novembril seisis eelmisel õhtul kinni peetud Norman Kägo Liivalaia tänaval kohtu ees, kus Harju maakohtu kohtunik tegi otsuse tema vahistamise kohta. Keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo eriasjade uurija K. L. koos kolleegi M. V.-ga oli seal, et viia Kägo Tööstuse tänaval asuvasse hoonesse asja edasiseks uurimiseks. Oma hilisemates tunnistustes ütles uurija, et Kägole asetati veel enne ametnike autosse toimetamist nõuetekohaselt ja etteasendisse käerauad.
„Umbes kella 12.25 ajal langetas kohtunik otsuse kinnipeetu vahistamiseks, mille järel kohtuhoones asetasin vahistatule ette asendisse peale käerauad, veendudes, et need on korralikult lukustunud. Käeraudu peale pannes kinnipeetav ütles, et tal on valus, mille peale kontrollisin veel kord raudu ja ütlesin N. K-le, et „ole mees”, ja vajutasin raudu veel koomamale,” kirjeldas kolmas, kohtumajas Kägo käed raudu pannud ametnik sisejuurdlusele antud tunnistustes.
Umbes kella 12.42 paiku jõuti Liivala ja Pärnu mnt ristmikuni, kus punane foorituli peatas sõiduki. „Olles sõiduki peatanud, olime foori taga seisnud mõned sekundid, kui kuulsin tagaistmelt äkitselt rahmeldamist ja käeraudade pealepanemisel tekkiva hääle sarnast heli, samuti heli, mis tekib turvavöö avamisel,” kirjutab ametnik päev pärast Kägo põgenemist enda ettekandes keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo juhile. Ametniku kirjelduste kohaselt õnnestus vahialusel autost välja joosta.
Rauad ühe käe küljes
„Järgnesin N. Kägole joostes samasse suunda järele ja talle järgnedes panin tähele, et N. Kägol rippusid käerauad ühe käe küljes (minu mäletamist mööda parema käe küljes), st käerauad ei olnud enam nõuetekohaselt peal,” kirjutab politseiametnik.
Temaga koos autos viibinud uurija lisab enda versioonis sisejuurdlusele, et pani autos mingil hetkel tähele, et vahistatu askeldab midagi käeraudadega, ja kuulis ka käeraudade kinnitamisele iseloomuliku heli, millele järgnes kohe ka turvavöö lahtitegemine. Põgenemisest neli päeva hiljem ilmus mees ise koos kaitsja Monika Mägiga keskkriminaalpolitsei valvelauda.
Sarnaseid põgenevate vahistatute juhtumeid on viimasel ajal veelgi olnud. Näiteks põgenes mullu veebruaris Liivalaia tänaval asuva kohtumaja teiselt korruselt läbi akna autovarguses kahtlustatav 28-aastane mees, kes oli kohtusse vahistamisele viidud. Samuti õnnestus mullu 16-aastasel Vladimiril põgeneda hetkel, kui teda politseisõiduki juurest arestikambrisse toimetati.
Eraldi statistikat politsei- ja piirivalveameti esindaja Kaarel Kuuse sõnul vahialuste põgenemiskatsete üle ei peeta, kuid hinnanguliselt saab need juhtumid ühe käe sõrmedel kokku lugeda.
