Millest oli siseministeeriumi arvates tingitud see, et Eestis esimest korda organiseeritult rünnati avalikku meeleavaldust?

Ühiskonna erinevate huvigruppide marsid ja rahumeelsed meeleavaldused on üheks osaks demokraatliku riigi igapäevaelust. Ka oponeerivate vaadetega liikumiste vastumeeleavaldused on tavaliseks nähtuseks. Selliste meeleavalduste olemasolu näitab, et tegemist on vaba ühiskonnaga. Iseasi on, kui oponeerivatest arvamustest tekib konflikt, mis omandab õigusrikkumise mõõtmed. Nõuetekohaselt registreeritud ja vastavad load saanud meeleavalduse ründamine näitab seda, et demokraatia arengus on jõutud faasi, kus riik peab hakkama seda demokraatiat sihipäraselt õpetama ja arendama, erinevate huvigruppidega lähtuvalt nende eripäradest süsteemselt tegelema.

Kuidas siseministeerium hindab politsei tegevust, kes ei suutnud vältida kallaletungi?

Hinnang politsei tegevusele selle ürituse raames tuleb esmalt anda politseil endal. Siseministeerium on seda hinnangut politseilt ka küsinud. Hetkel olemasolevate andmete põhjal võime öelda, et politsei kavandas hinnates ürituse riskiastet oma kohalolu hoolimata asjaolust, et ürituse turvalisuse eest vastutama oli korraldajate poolt palgatud turvafirma. Loomulikult on ka üks kannatanu liiga palju, kuid olukorda arvestades on ilmne, et politsei kohalolu võis hoida ära veel raskemad tagajärjed. Samas, nagu öeldud, hinnangu andmine politseioperatsioonile on hetkel veel käimas, samuti ürituse korraldajate poolt meedias antud ütluste kontrollimine. Seni on avaldusega politseisse pöördunud vaid üks inimene.

Mida siseministeeriumi arvates tuleks ette võtta, et vältida selliste ebademokraatlike juhtumite kordumist?

Politsei põhitegevuseks on avaliku korra tagamine, selle tegevuse tulemuste tagamiseks on oluline õppida nii edusammudest kui vajakajäämistest. Kui riik tervikuna peab ühel hetkel olema valmis pühendama rohkem aega inimeste suunamisele, harimisele ja nende ärakuulamisele, siis peab neist suundadest oma töö kavandamisel lähtuma ka politsei..

Mida saab üldse ette võtta, et vältida selliste äärmuslaste organiseerimist ja avalike korra rikkumisi?

Reageerimisvalmidusest suurematki tähelepanu tuleb pöörata ennetustööle. Kui rääkida ebademokraatlikest ilmingutest või õigusrikkumistest, siis ei saa mööda minna ka avalikust arvamusest. Kui ühiskonna enamus suhtub neisse nähtustesse taunivalt, kaotavad need üldjuhul vajaliku kõlapinna ja hääbuvad.

Kas siseministeerium kavatseb jälgida, et politsei selgitab välja rünnaku organisaatorid ja et nad jõuaksid kohtu ette?

Kriminaalasi on algatatud ja selle läbiviimise üle teostab järelevalvet prokuratuur.

Kuidas siseministeerium hindab tänases SLÕLis antud Põhja politsei avaldust, et „üldiselt möödus paraad rahulikult”?

Seda kommentaari võib mõista selliselt, et tegelikult oli politsei valmistunud hullemaks, so. raskemad tagajärjed õnnestus ära hoida. Tervikpildina aga ei olnud mõistagi tegemist rahulikult kulgenud meeleavaldusega.