Eestis pole ei jetiomanikest ega skuutriga sõitmise kohtadest kellelgi õiget ülevaadet, tunnistab Eesti Jetiliidu president Paap Kõlar.

Jetid tunnistati väikelaevadeks

Sel aastal on Mereinspektsioon koostöös Jetiliiduga asunud Eesti skuutrimajandust korraldama. Tänavu 1. aprillist jõustunud määrusega on vesiskuutrid võrdsustatud väikelaevadega ning üle Eesti asutud neid registreerima. Praeguseks ulatub registreeeritud jetide arv paarisajani, kõik saavad registreerimisnumbri. Peale tehniliste andmete (kandevõime, lubatud mootori võimsus jm) esitamist väljastatakse neile sõiduki tehniline pass, ütleb Mereinspektsiooni väikelaevade osakonna juhataja Rein Varend. Jetidele lubatud sõidupiirkonnad kehtestab iga linna- ja maavalitsus ise, sõltuvalt kohalikest oludest.

Eesti Jetiliit hakkab litsentseerima ka üle Eesti tegutsevate laenutuskeskuste tegevust. Praegu on nende tase väga erinev, mõnes töötavad Kõlari sõnul ilma igasuguse= eriettevalmistuseta inimesed. Vastav kord tuleb aga kindlasti kehtestada, sest selle spordiala "metsik" viljelemine võib väga kurvalt lõppeda.

Pärnu näitab ette

Edukalt on jetid ning ujujad rannas üksteisest eraldanud Pärnu linnavalitsus. Veesõidukitele eraldatud ala asub uue mudaravila ehituse juurest Mai elamurajooni poole jäävas piirkonnas, mujal nad liikuda ei tohi. Kui veeskuutrid ilmuvad Pärnu ranna suplejate tsooni (muuli ja Side tänava mõttelise pikenduse vahelisel alal), kaotavad skuutreid laenutavad aktsiaseltsid kohe tegevuslitsentsi. Tartus on skuutritele eraldatud kindlad piirkonnad Peipsi järvel, kõikidel teistel Tartumaa siseveekogudel on jetisõit keelatud.

Haapsalu lahel ei tegutse esialgu ühtegi ametlikku laenutuspunkti, kuid skuutrid tekitasid sellest hoolimata mullu paksu pahandust, ütleb Mereinspektsiooni Läänemaa osakonna juhataja Meelis Kaustel. Skuutriomanikud lihtsalt ei oska inimlikult käituda - liigutakse laevateedel, ujujate vahel. Eritsooniks, kuhu skuutriomanikel on Haapsalus sõit keelatud, on unikaalne kalade koelmu Saunja lahe suudmes. Vastasel korral teeksid võimsad skuutrid kalapoegadest pasteedi, ütleb Kaustel.

Saaremaal on jetisõitu korraldav määrus maavalitsuses alles väljatöötamisel, ütleb Saaremaa mereinspektsiooni osakonna juhataja Heimar Laanemets. Selleks on ka viimane aeg - mullu Mändjala ning Järve rannas põhjustasid skuutrid ohtlikke olukordi. Intensiivselt kasutatavates randades tuleb suplejad ja jetid üksteisest eraldada, on Laanemets veendunud.

Pirital käib veel võitlus

Kõige teravamalt on suplejate ning skuutrisõitjate vahelised vastuolud üles kerkinud Tallinna esindusrannas Pirital, kus Surfikeskus tegutseb otse ujumistsooni kõrval. Ujujate ning veesportlaste alad tuleb Pirital üksteisest eraldada. Rand peab olema ujujatele turvaline, selles on Pirita linnaosa vanem Kalle Sepp veendunud. Surfikeskuse omaniku Paap Kõlari sõnul pole surfajad Pirital kümne aasta jooksul põhjustanud ühtegi õnnetust. Kalle Sepa arvates on skuutrite arv niivõrd suurenenud, et võimalikke õnnetusi tuleb ennetada. Surfajate ning linnaisade vaidluse peab lõpetama detsembris valmiv Pirita ranna detailplaneering, mille juures kõik osapooled oma sõna öelda saavad.

Seni on surfajad ning ujujad üksteisest eraldatud TTPA paigaldatud poidega. Surfajad ei tohi mere poolt sõita suplusalale lähemale kui 150 meetrit.

Jetiga igaüks sõitma ei saa

Pirita Surfikeskuses kehtivad jetisõitjaile ranged reeglid. Kõik soovijad saavad kohapeal vajaliku ettevalmistuse. Sõitmamineja peab olema vähemalt 16-aastane, esitama passi või autojuhiload. ühtegi ettevalmistamata inimest, olgu ta nii rikas või prominentne kui tahes, jetile ei lubata. Kedagi ei lubata merele ka ilma päästevestita. Jeti üürimine üheks tunniks maksab alates 600 kroonist. Lisaks tuleb laenutusajaks tasuda 2000-kroonine deposiitmaks. Jetiga võib tulla sõitma ülikonnas - kogu vajalik lisavarustus ning sõidujärgne saun on kohapeal olemas. Ka mobiiltelefoni ei pea kaldale jätma, vaid selle võib uppumatus veekindlas kotis sõidule kaasa võtta.

Surfilauad jagunevad laias laastus kaheks. Klassikalistel suurtel alustel - raceboardidel - võivad sõita ka algajad. Kõrgema klassi alused - funboardid - nõuavad aga tormist ilma ja head ettevalmistust.

Praeguseks on Surfikeskuse sõidulube ehk litsentse väljastatud ligi 2000 surfajale.

Surfikeskus korraldab kohapeal kursusi, mis maksavad 500 krooni (õpilastele, üliõpilastele soodustused). Lastelaudade laenutus maksab 50 krooni tund. Purjelauavarustus ise maksab paarist tuhandest 30 000-krooniste Neil Pryde komplektideni. Varustuse hinnast sõltuvalt ulatuvad ka surfilaenutuse tunnihinnad 100-st 300 kroonini. Tippvarustust algajaile ei laenutata.

Veolangevarjuga taeva alla

Lisaks surfamisele ja jetisõidule saab Pirital veesuusatada, lõbutseda järelveetavail atraktsioonidel, nn tuubidel ja põlvelaudadel. Uueks tõmbenumbriks on järelveetavad lainelauad ehk nn wake-boardid. Surfikeskuses saab tellida ka nn veolangevarju-tuure.

Pirita rannas lihtsalt pole mitte mingisugust infot turistidele, seetõttu tegutseme pidevalt I-punktina, lisab Kõlar. Siinsel ööpäevaringsel dispetsherteenistusel on pidevalt tööd, sest Pirita ranna suurimaid probleeme - alkoholism ja purjus noortekambad, kes rannas öösiti märatsevad ja autodesse sisse murravad - huvitab linnaisasid vähe.

Kaire Kenk