SLÕL: Eestis pole õiget õllepoodi
Ainuüksi Eestis pruulitakse 80 sorti õlut, kuid alkoholiregistrisse on kantud (ja sellega müügikõlblikuks tunnistatud - toim.) kokku 120 õllemarki. Nigula Õlle pruulitud Hele Laks, Tume Laks ja Kõva Laks on ühed esimesed pähetulevad elusad õlled, mida näiteks Tallinna kioskitest pole mõtet küsidagi.
“Stockmannis, Tallinna kaubamajas ja selverites peaks neid siiski saada olema,” teatab Nigula õlu tegevdirektor Ants Varinurm. “Edaspidi jõuavad need õlled müügile ka väikepoodidesse, kuid seni pole me nii kaugele jõudnud.”
Nigula õlletehase turuosa on alla 2 protsendi, aga eri kesvamärjamarke on neil sama palju kui Saku ja rohkemgi kui Tartu õlletehasel. Suur osa toodangut, kas või needsamad Laksud, tehakse kellegi tellimisel. Näiteks Õllesummeril pakutud Sarve õlle tellis Jahimeeste selts. Varinurm loodab, et kunagi saab viimast siiski ka poest osta.
Mullu tellijale valmistatud Haista Vänget kavatseb Nigula Õlu hakata tulevikus ka ise tootma. See õlu jõudis, muide, ka kioskitesse. “Kui see nii populaarseks sai ja inimesed seda siiani küsivad, siis ilmselt võiks Haistat veel toota,” arvab Varinurm.
Raske letile pääseda
Aktsiaseltsi Kiil & Ko tarvis villib Nigula Õlu Gran Capitaini, mida müüakse vaid Maksimarketis ja Konsumi kauplustes.
“Kauba poodisaamine on Eestis turunduse kõige raskem osa,” teab Kiil & Ko müügijuht Mattias Luha. “Selver ja Prisma pole seda seni müügile võtnud ning Gran Capitaini pole saada ka Tartus ega Pärnus.”
Luha pakub tõrksuse põhjuseks kauplusekettide ostujuhtide hirmu - kui mitteõlletootja hakkab äkki ühe õllemargiga tegelema, võib see ettevõtmine ka kiiresti hääbuda. “Me ei hakkagi Saku või Tartu õlletehasega võistlema, aga elaval õllel on kindlasti tulevikku. Tänavu oleme rongist maha jäänud, aga jätkame kindlasti. Ehk on õllesõpradel järgmisel suvel juba rohkem võimalusi Gran Capitaini osta,” lubab küsitletu.
Eestlane eelistab kodumaist
Importõlut on Eesti õlleturul ainult umbes 7 sajandikku, millest lõviosa (90%) omakorda on Koffi käes. Kui ülejäänud firmad õlle sisseveokulu äriga tasa teenida suudavad, on neil juba hästi läinud.
Ainsana Hispaania õlut Eestisse toonud Kiil & Ko on sellest ettevõtmisest loobunud.
Õllesummeril müüdud Rootsi Kopparbergs Special Brew’d saab aga osta ainult importijafirmast. “Kauplustes seda müügil pole,” kinnitab Risto Kaar osaühingust Linsalu. “Õlleäri polegi meie prioriteet. Üritame hoopis siidrit müüa. Aga kuivõrd Kopparbergs on Rootsis oluline õlletehas ning õlu on kantud ka Eesti alkoholiregistrisse, siis pakkusime seda Õllesummeril. Kui keegi aga tahab tolle firma õlut pärast summeritki osta, müüme seda talle alati.”
?oti Viski Kaubanduse aktsiaselts impordib Inglismaalt Foster`si õlut, mida müüakse ka Stockmannis, Kaubahallis, Maksimarketites ja sadama kauplustes. Väljaspool Tallinna kesvamärga aga letilt ei leia. “Mujal ei jõuta seda osta ja seepärast ei võeta seda ka müüki,” ütleb firma juhataja Ervin Jaagura. “Eestlastele on see õlu kallis. Me püüame väga väikest ni??i ning need, kes seda õlut tahavad, leiavad selle ka üles.”
Olgu oma õllepood
Haruldase õlle müümiseks ei piisa sellest, kui see suudetakse kaupluseletile toimetada - näiteks enamikule eestlastele pole Kopparbergs kaugeltki sama kõva kaubamärk kui Koff või Lapin Kulta. Uudne kaup vajab ka kulukat tutvustamist.
Samas pole kauplused kummist ning pudeleid-purke ei mahu riiulitele lõputult. Kaupmeeski ei taha oma raha kinni panna toote alla, mis riiulile kauaks seisma jääb, kuid masside maitsest kõrvale kalduvale gurmaanile võiks üks eksootiliste õllede kauplus ju olla?
Kõige rikkalikuma õllevalikuga kaupluseks hindab Kaar Stockmanni kaubamaja. “Õlle jaoks võiks siiski olla ka spetsiaalne pood, kus oleksid müügil kõik Eestis esindatud margid,” arvab ta.
Anti Naulainen
