SLÕL: Fjodor puhastab Tallinna vett
Oma sõnade kinnituseks näitab mees kahte klaasi, kus on täiesti erinev vesi. Otse kraanist võetud vee pinnal on umbes sentimeetripaksune must kiht, põhjas on paras sade. Filtritest läbi käinud vedelik on vaid kergelt kollakas, sest ka kõige kõvem puhasti ei suuda vett täitsa puhtaks filtreerida. “Tegelikult pole see muidugi n.-ö. toores vesi,” paljastab Fjodor oma saladuse. Kvaliteeti kontrollib ta elektrolüüsiaparaadiga vett keetes.
Tallinna joogiveel on varem Narva polütehnikumis sanitaartehnikat õpetanud Fjodori sõnul mitu puudust. “Kõigepealt see, et Ülemiste järve kõrval on lennujaam ja tiheda liiklusega magistraal,” räägib ta. Peale selle koguneb enamik järvevett läbi soode kulgevatest kanalitest, mis toovad veekogusse orgaanilisi ühendeid. Kuigi Tallinna Vee filtrijaam puhastab pealinlaste joogivett korralikult, lisab ta sellele siiski liiga palju kloori, seletab Fjodor. “See on jällegi organismile kahjulik.” Samuti on enamik Tallinna veetorustikku vana ja annab veele roostevärvi.
Eesti ja Ameerika filtrist uus puhasti
Varem on Fjodor püüdnud kraanivett puhastada igasuguste vahenditega. On keetnud, puhastanud poes müüdavate filtrite ja destillatsioonivahenditega. “Mitte midagi tarka. Vee kvaliteet pole sugugi parem,” kinnitab mees. Mõtles ja mõtles, kuni pani kokku täiesti uutmoodi veepuhastusseadme. Ostis poodides müüdava sertifitseeritud filtri Geiser ja kruvis sellele külge Ameerika puhasti Osmos. “Neid kasutati ja kasutatakse siiani allveelaevades,” seletab Fjodor. “Isegi kogu heitvee ja uriini saab nendega ümber töödelda.” Üks Ameerika filter maksab umbes 120 dollarit (2200 krooni), neid toob Fjodorile Soomes elav tütar. Eestis neid ei müüda.
Fjodori ehitatud veepuhasti maksab umbes 200 dollarit (3600 krooni).
Filter peab bakterid kinni
Nagu Fjodor ütleb, peab tema kombineeritud filter kinni kõik bakterid, radioaktiivsed osakesed, viirused ja muu rämpsu. Välja tuleb praktiliselt puhas vesi ehk H²0, mida võib julgelt keetmata juua. Eriti vajalik on puhasti Fjodori kinnitusel suvilaomanikele, jahi- ja kalameestele ning matkajatele. “Panete selle autosse ja saate läbi filtrite endale head puhast vett,” kiidab mees oma leiutist. Läbi Geiseri käinud vett soovitab ta pesemiseks ja majapidamistöödeks, juua aga ainult Ameerika filtritest läbikäinut. “Parem kulutada rohkem raha vee puhastamisele, kui seda kogu elu sisse juua ning hiljem oma raha ravimitele raisata.”
Torustik rikub joogivee
“Ülemiste järve puhastatud vesi on hea kvaliteediga,” seletab veeinsener Indrek Salis. “Probleem on torustikus, sest see on vana ja annab juurde igasuguseid lisandeid.” Salis tunnistab, et lennujaam ja Tartu maanteel sõitvate autode heitgaasid võivad mõnikord järve sattuda. “Lennukite lennurada on küll mujal, kuid igasuguseid kõrvalaineid võib vette sattuda. Täielikku kaitset pole kunagi.” Järves olevad orgaanilised ained aga võetakse veepuhastusjaamas enam-vähem kõik ära, joogivee näidud on normi piires. Kokku tarvitab Ülemiste vett umbes 75% Tallinna elanikest, ülejäänud saavad oma joogivee puurkaevudest.
Allar Viivik
