Keskealine hispaania keelt kõnelev mees teeb giidi jutu peale oma seljakoti kõhukotiks ja haarab kahe käega sellest kinni.

Laevareisijaid instrueeritakse Viru väljaku juures parkimisplatsil. Bussiga on vanalinnale ring peale tehtud ja esimest korda Eestis olevatele turistidele põhiinfo antud.

Dollarid Eestis

Suures osas Ameerika pensionäridest koosnev seltskond kuulis bussis, et nende giid ei ole abielus, aga oma poiss on. Valuuta on kroon. Ühe dollari eest saab 17 krooni, aga raha pole vaja vahetada, sest maksta saab ka dollaritega. Eestis on olnud palju valitsejaid, iseseisev oli riik kahe maailmasõja vahel. Põhiline majandustegevus on transiitkaubandus, puidu väljavedu ja mobiiltelefoni- ja arvutijuppide tootmine. Käimas on Tiigrihüppe programm, Eestis on valdav luteri usk.

Steinberg tõstab roosast plastreketist tehtud viida pea kohale ja hakkab Viru värava poole minema. Teel selgitab, et eesti keel ei ole saksa keelega sarnane, vene keelega samuti mitte.

Esimene peatus tehakse Viru värava juures, kümne meetri kaugusel McDonald´si uksest. Turistid vaatavad väravat ja kuulevad linnamüüri kohta.

Järgmine peatus on 20 meetri pärast. Saab teha esimesed ostud: võib minna suveniiripoodi või Müürivahe tänavalt kampsuneid ostma. Aega on pool tundi.

Mitukümmend bussitäit

Steinberg istub välikohvikus ja räägib, et suuri ristluslaevu käib Tallinnas peaaegu iga päev. Eile oli sadamas neli laeva, Noordam neist suurim. Turistidele linna näitamiseks seisis Noordami juures kail kõrvuti mitukümmend bussi ja kümmekond taksot.

Bussidega viiakse ameeriklasi eri tuuridele. Võib minna mitmetunnisele Tallinna bussiekskursioonile, jalutada vanalinnas, käia vabaõhumuuseumis või Lahemaal. Praegu juhib Steinberg tuuri “Ostureis vanalinnas”. “Siin on inimesed, kes kõige vähem teada tahavad,” nendib ta. “Tegelikult on ka ristlusreisidel inimesi, kes Tallinnas laevast maha ei tulegi.”

Steinbergi sõnul jääb ameeriklastele, kes luksuslikust lõbusõidulaevast maha tulevad, Eestist väga hea mulje. Tavaliselt saabuvad laevad Peterburist, mille kõrval Tallinn väga puhas ja korras tundub. “Mingeid eelarvamusi neil ei ole,” teatab ta. “Sellepärast, et nad ei tea Eestist mitte midagi.”

Rühm saab kokku ja liigub edasi Katariina käiku. Steinberg räägib selle ajaloost ja juhib turistid töökodadesse. Sealt edasi merevaigupoodi, kus müüakse ka suurel hulgal matrjoðkasid. Ühel on Vene presidendi Putini nägu, Jeltsin sees, omakorda selle sees Gorbatðov. Teine matrjoðka koosneb The Beatlesist.

Üleni roosas kogukas naine vaatab tavalisi matrjoðkasid. Keerab neid sellise kriginaga lahti, et kõrvalseisjad ehmuvad. Siis tatsab järgmise letini, kus on odavamad puunukud. Lõpuks valib välja kolm. Tal on kaks kilekotti - ühes kampsunid, teises matrjoðkad.

Taevauksed jäävad kinni

Vene tänavas viib giid turistid katoliku kiriku juurde. Tõlgib, et kiriku seinale on ladina keeles kirjutatud - siit pääseb taevasse.

“Ja te ei viigi meid sisse,” naerab kollastes pükstes ja valgetes botastes naispensionär. “See on äkki taevale kõige lähem koht, kuhu ma kunagi satun.”

Taevauksed jäävad kinni. Vene ja Pühavaimu tänava nurgal annab giid kümme minutit, et turistid saaks ikoone osta.

Viru tänaval seinalt tuge otsinud vanur tahab bussi juurde tagasi. Giid tellib talle takso ja uurib, kas onul on ikka viis dollarit taksojuhile maksmiseks.

Milline on Venemaa lipp?

Pühavaimu kiriku ees näitab Steinberg turistidele Vene saatkonda ja selle kõrval rippuvat kuulutust, mis kutsub küüditamise näitusele. “Aga kus Vene lipp on?” pärib üks turist.

“See ongi Vene lipp,” näitab Steinberg saatkonna küljes lehvivat valgesinipunast lippu. “Paljud ajavad Venemaa ja Nõukogude Liidu segamini. Aga Nõukogude Liitu pole enam.”

Järgmine peatus on Raekoja platsil. Ostude tegemiseks või söömiseks on aega kolmveerand tundi. Valgetes tennistes ja lühikestes pükstes tädid räägivad, et on väga väsinud, kuid hakkavad platsile üles löödud turgu läbi vaatama.

Kolmveerand tunni pärast on kogukale pensionärile näppu tekkinud neli kilekotti.

Tagasiteel mööda Viru tänavat pärib üks turist Eesti majanduse kohta. Kui suur on inflatsioon? Keskmine palk? Hoiuste protsent?

Bussi juures antakse ameeriklastele veel kümmekond minutit, et kampsuneid ja suveniire osta.

Siis bussi ja tagasi laeva. Eestiga tutvumiseks on kulunud kolm ja pool tundi.

Siim Saidla