SLÕL: "Kui inimene autot ei taha, võib ta selle teisele anda..."
"Ühest paned kõrva taha üht, teisest teist. Jalgratast pole ju mõtet leiutada," räägib projektijuht. Emajõelinna ärimeeste asutatud Astri grupp on varem katuse alla viinud kauplusi Tartus ja Narvas.
Värskeim tegu on võimsam kui eelmised kokku. 100 miljoni krooni eest seisab Tartu külje all üle 15 000 ruutmeetri kaubandust ehk umbes nagu Sikupilli keskus Tallinnas. Erinevaid kauplusi pesitseb plekk-katuse all üle neljakümne. Iga kulutatud miljoni taga on ühe müüja töökoht.
Mööda Tartu ringteed sõita ja Lõunakeskust euroarestimaja naabrina mitte märgata on võimatu. Iseasi, kuidas maanduda uusehituse 600kohalises parklas. Mugav saab olema Tallinna ja Viljandi poolt tulijatel. Teised hakkavad riskima keelumärkide ja -joontega või tegema ümbersõite. Maanteeameti linnaliikluse büroo peaspetsialisti Meelis Loosti ennustusel võib Lõunakeskus tekitada liikluskaose.
Jaan Lott ei võta hirmutamist traagiliselt: "Mugavam ikka kui kesklinnas manööverdada. Meil on turvafirmaga leping, nad hakkavad autojuhte juhendama, suunama ja õpetama. Pealegi on praegune lahendus ajutine - kõik muutub, kui maanteeamet mõtleb välja, mida ringteega ette võtta."
Kaubandus on kaubanduskeskuse kohustuslik programm. Vabakavas liituvad müügitööle meelelahutus, põnevus, ajaviide (mis vallas täna astuvad esimestena üles Popsid). "Kristiine keskus saab sellega päris hästi hakkama," arvustab Lott.
Loosiga kuuks ajaks Chrysleri omanikuks
Mida Kristiines pole, on poolemiljoniline ronimissein, mille ülespaneku mõte on nopitud USAst. Seina kasutamiseks (treeningud, võistlused) sõlmiti leping alpinismiklubiga. Lõunakeskuse külastajad pääsevad seina kallale vaid klubi vahendusel.
Mida aga mitte üksnes Kristiines, vaid arvatavasti-loodetavasti isegi terves maailmas pole, on õnneratas, millega mängitakse kliendimängu. Maksimarketi iga 2000. klient ja iga kaupluse 500. ostja ( kõik kassatðekid on igal pool nummerdatud) saavad õiguse tõmmata loosiratas käima. Kinkekaartide ning muu meelehea kõrval on peavõiduks 400 000kroonine Chrysleri pereauto. Märja asfaldi värvi iludus, millel kiri Õnnelik inimene, ei saa rattatõmbajale päriseks, vaid kuuks ajaks sõita. Tuleb osta vaid bensiini ja hoida auto puhas. Lepingusse kirjutatakse veel, et liikluseeskirja rikkumise järel võetakse sõiduriist käest.
Mis saab, kui mõni õnneseen autost ei hooli? Näiteks on liiga vana või juhiloata või lihtsalt laps.
"Kui inimene autot ei taha, võib ta selle oma äranägemisel anda kellelegi teisele," lubab Lott.
Kõik tulejad-minejad on arvel
Rikkaliku kaubavaliku ja elamuskaubanduse trikkidega loodab Lõunakeskus aastaga enda juurde meelitada 2 miljonit ostjat. Kuidas unistus täitub, saab täpselt kindlaks teha, sest kõik kliendid viimseni loetakse üle Inglismaalt ostetud moodsaima kliendiloenduriga.
Loendur ripub välisukse kohal ja erineb konkurentide omadest täpsuse poolest - loeb ülalt kokku peanuppe, mitte külje pealt üksteise varju jäävaid kehasid. Kuna sisenejad ja väljujad loetakse üle eraldi, on iga kell teada, kui mitu inimest parajasti keskuses ringi saalib.
Külastajate arv on Lõunakeskusele a ja o, selle järgi saab hinnata elamuskaubanduse kui töösuuna efektiivsust.
Efektiivsusel tuleb silm peal hoida eriti veel sellepärast, et Tartut on tabanud uute kaupluste uputus. "Kaubandus on risk," tunnistab suurim uputaja Lott.
Andrus Esko
