Erakonna esimehe aruandega esineb Mart Laar, kes möönab, et kõik pole sugugi hästi. Näiteks lõhe rahvaga on ikka veel ületamata. Rõdul teises reas kommenteerivad kõiki sõnavõtte kaks agarat noormeest, üks väga paksude prilliklaaside ja teine väga Postimehe-sinise ülikonnaga.

Laar: “Tihtipeale teeme otsuseid kiirustades, räpakalt, /-/ ühesõnaga ülepeakaela...”

Noormehed rõdult: “Jama mees.”

Laar: “Selle üks põhjus on, et meil on väga vähe aega...”

Noormehed irooniliselt: “Ah-soo.”

Laar: “Opositsioonis olles oli areng peatunud...”

Noormehed rõdult: “Misasja?”

Laar: “Peame kiiruga ära tegema vahepeal (opositsioonis olles) tegemata jäänud tööd...”

Noormehed otsustavalt: “Sellele mehele küll ei plaksuta.”

Et rõdule lastakse ka Isamaaliidu mitte-liikmeid, näiteks ajakirjanikke, on esimene mõte, et noorte kommentaatorite näol on tegemist ajalehe Kesknädal korrespondentidega. Kuid Kesknädalat esindab Allan Alaküla isiklikult ja nii jääbki selgusetuks, kes need noormehed on.

Laar lõpetab aruande, märkides, et tema toetus kuulub presidendikandidaadile number kaks ehk Tunne Kelamile. Isamaaliidu 550 mandaadiga liiget võtab aruande vastu.

“Laar on ka inimene.”

Järgneb uue erakonna esimehe valimine. Kaitseminister Jüri Luik esitab esimehe kandidaadiks Mart Laari. “Mina ei esitaks esimeheks kedagi, kellel pole vigu, sest siis ta poleks inimene. Ja ma ei kujuta ette, et erakonda ei juhiks inimene,” ütleb Luik. Ilmselt ei kujuta seda ette ka teised ja suurkogu valib ainsa kandidaadi Laari tagasi.

Enne erakonna juhatuse valimist saavad kõik sõna võtta hinges pakitseval teemal. Üks mitte-kuulus Isamaaliidu liige, kelle nime pole kuulda, läheb pulti, et enda sõnul tõrva meepotti tilgutada. “Jumalast selge on enamikule, mu meelest, et kaks ministrit pole oma ülesannete kõrgusel,” vihjab ta peaministri otsustusvõimetusele - ikka veel ei ole valitsust remontinud.

Teine, ilmselt sõjas invaliidistunud mees esineb konkreetsema üleskutsega: “Loobugem avalikes sõnavõttudes risusõna “noo” kasutamisest!” Ühtlasi teab ta rääkida, et Eesti krooni tähekombinatsioon EEK on lühend sõnadest Energia, Entroopia ja Kasutegur. Veerebki aeg Isamaaliidu juhatuse liikmeks kandideerijate sõnavõttudeni.

Otsa teeb lahti Jüri Adams: “Arvan, et minu poolt võib hääletada küll, mul on tervis jälle niipalju korras.” Ja saabki 72 häälega juhatusse.

Olavi Otepalu räägib lustaka loo, kuidas ükskord pannud peremees oma värava külge sildi “Kuri koer”. Vigurvändast möödakõndija lisas seepeale väravale teise sildi “Hambutu”. Peremees seepeale kleepis kolmanda: “Aga lutsutab surnuks.” Loo moraal pidi olema siis selles, et pole probleemi, mida ei saa lahendada. Ei saa juhatusse.

Vardo Rumessen teatab, et ta on küll natuke vahepeal kõrvale hoidnud, et nooremad mehed tegutseda saaksid, aga nüüd peab vajalikuks sekkuda. Ei saa juhatusse.

Tormilise aplausi teenib ära Lauri Vahtre: “Lootuses, et ma kedagi ei solva, tahaksin endas ühendada Vardo Rumesseni (aatelisuse) ja Jüri Mõisa (pragmaatilisuse).” Saab 109 häält ja pääseb juhatusse.

Arvutis joonistatud pildid

Nii möödus linnulennul viis tundi enne ülalmainitud kulli-kirjaviskamist. Samal ajal

kui Tulviste alustab, astuvad inimesed rõdult jälle tegevusse.

Seekord on tegijad esimeses reas istuvad lapsed, kellel kõigil seljas hallid T-särgid Tunne Kelami pildi ja kirjaga “Kindel Tunne” ja kes hakkasid lõpetama oma toetuskirju Kelamile. Mustand oli olemas: “Küllap te kõik olete hirmul, kes saab Eesti presidendiks. President peab ju olema aus, huumorimeelega ja kõigest arusaav. Mina,... (lünka tuli kirjutada oma nimi), tean üht inimest, kes oskaks...” jne. “Peeter Tulviste on aga SURMTÕSINE...” Jne. Nii kirjutasid armsad lapsukesed südametega illustreeritud salmikulehekestele. Ei tea, kellele nad neid jagasid.

Samal ajal räägib Tulviste vajadusest tunnistada kommunistlik reþiim kuritegelikuks, räägib Lennart Meri teenetest ja keskendub tulevikule.

Seejärel saab sõna laste lemmik Kelam. Palgatud konsultandid on teda abistanud illustratsioonidega, mis kuvatakse Kelami ees lebavalt sülearvutilt tema selja taga suurele ekraanile. Ekraanile ilmuvadki arvutijoonistused tädi Maalist päikeseprillidega, naeratavast kokakoolapäikesest (mis sümboliseerib vist välispoliitikat) ja lehmast (mis sümboliseeris vist sisepoliitikat). Samuti ka paar ilmselt Kelami omatehtud fotot.

Seejärel polegi enam muud teha kui hääletada ja oodata.

Vaheaja järel, kui rahvas taas saali koguneb, ent hääli veel ette loetud pole, saab jälle iga soovija südamelähedasel teemal sõna võtta.

Üks lähebki pulti ja teatab, et Tulviste on punamajori poeg, keda toetab Tartu ärimees Rein Kilk.

Sellise süüdistuse peale märgib Laar, et kuna hääled on juba antud, pole agitatsioonikõnedel enam mõtet. Sellest hoolimata astub esile veel paar meest-naist, kes teavitavad oma toetusest Kelamile.

Edasi ei taha enam keegi sõna, aga hääled pole veel ikka loetud. “Mul on ettepanek, et laulaksime isamaalisi laule,” kostab saalist. Lauldaksegi “Jää vabaks, Eesti meri...”, aga keegi ei paista hingega asja juures olevat - kõik ootavad hääletamise tulemusi. Õigemini ühte nime.

Loetakse veel luuletusi ja räägitakse üks Juku anekdoot. Märkamatult on saali tekkinud Isamaaliidu peasekretär Andres Ammas, õnnis naeratus näol (muide, tema esitas presidendikandidaadiks Tulviste).

Talle läheneb Postimehe fotograaf Peeter Langovits ja saab valimistulemusi piilumas käinud Ammaselt nime teada. Langovits sosistab selle SL Õhtulehe kolleegile Mati Hiisile ja koos hiilitakse saali teisele poolele ja võetakse positsioonid sisse, et võitja esimesi reaktsioone tabada.

Pinge kasvab.

Kõnepulti läheb häältelugemiskomisjoni esimees Gustav Kutsar: “Häältelugemiskomisjon tegi kindlaks, et oli kaks kandidaati...” Liikmed on tigedad ja karjuvad. Seda teavad kõik niikuinii. Neile on vaja ainult nime.

Lõppmäng

“Kandidaat number üks, Peeter Tulviste, 264 häält...” Mehel ei lasta lõpetada - juba on selge, et Tulviste võitis. Tulviste sai 513 kehtivast sedelist enamiku. Tulvistest sai Isamaaliidu presidendikandidaat.

Pärast ovatsioonide vaibumist, käepigistust Kelamiga ja fotograafidele poseerimist astub Tulviste varem ettevalmistatud võidukõnega uuesti pulti. “Mu palve on, et vastuolud jääksid siia saali maha ja me ühineksime, et Isamaaliidu põhimõtted jõuaksid Kadriorgu,” ütleb ta.

Osa väsinud parteiliikmeid tormab sel ajal juba riidehoiu poole. Mantlit ootav mees nendib kibestunult teisele: “Noh, Tartu mees võitis.”

Õhtustel isamaalaste mitte-ametlikel pidustustel Kelamit pole. Ka ei üritanud ta uuesti erakonna juhatusse pääseda ega tõsta kogu pühapäeva telefonitoru.


Peeter Tulviste

Sündis 1945. aasta 28. oktoobril Tallinnas.

Lõpetanud Tallinna 10. keskkooli ja Moskva riikliku ülikooli psühholoogiateaduskonna, olnud aspirant Tartu ülikoolis ja kaitsnud Moskva ülikoolis 1975. aastal kandidaadikraadi ja 1987. aastal doktorikraadi.

Alates 1974. aastast oli Tartu ülikooli õppejõud, 1993-1998 TÜ rektor. 1999. aasta kohalike valimiste järel sai Tartu linnavolikogu esimeheks.

Abikaasa Tiia Tulviste on Tartu ülikooli psühholoogiaõppejõud, poeg Jaan õpib TÜs psühholoogiat, tütar Epp on gümnaasiumi lõpuklassis.


Kas Kelam nõuab häälte ülelugemist?

Peeter Tulviste võitis Tunne Kelamit 15 häälega, just samapalju sedeleid deklareeris Isamaaliidu suurkogu häältelugemiskomisjon rikutuks. Kas kordub USA presidendivalimiste saaga, kus valimissedelid vaidlustatakse?

Häältelugemiskomisjoni esimees, kirikuõpetaja Gustav Kutsar ei osanud eile vastata küsimusele, kuidas 15 sedelit rikutud olid. Tema sõnul pole veel analüüsi tehtud ja hääli lugesid komisjoni liikmed ise. “Komisjon kontrollis tulemust mitu korda. Usaldan komisjoni tööd,” ütles Kutsar.

Suurkogul jagati välja 550 mandaati, valimiskasti jõudis neist 528, neist kehtis 513. Kehtivatest 264 sai Tulviste, 249 Kelam.


Jüri Mõis pääses juhatusse

Isamaaliidu suurkogu valis laupäeval uue 14-liikmelise juhatuse, kuhu kuulub ka Tallinna linnapea Jüri Mõis.

Isamaaliidu uues juhatuses on Jüri Adams (72 häält), Aimar Altosaar (73), Andres Herkel (79), Kaia Iva (91), Kalev Kaur (77),

Jüri Kaver (90), Jüri Luik (131), Mart Nutt (96), Jüri Mõis (68), Jaanus Reisner (97), Kalle

Jürgenson (67), Lauri Vahtre (109), Trivimi Velliste (75) ja Viljo Vetik (100).

Partei uude juhatusse kandideerisid veel, kuid jäid sellest välja Kadri Jäätma, Liisa Pakosta, Sirje Kiin, Tiit Sinissaar, Ingvar Pärnamäe ja Vardo Rumessen. Neist Kadri Jäätma, Sirje Kiin ja Ingvar Pärnamäe olid senises Isamaaliidu juhatuses. Senise juhatuse liikmetest ei kandideerinud Tunne Kelam ja Priit Alamäe.

Allar Tankler