SLÕL: Naine elas aastaid paelussiga
“See ajab hirmujudina peale, kui mõelda, et kõhus võib pesitseda mingi pikk uss,” ütleb Merimetsa haigla arst Mare Olup. Pelgulinna polikliiniku juhataja Helge Hallik võdistab õlgu, kui meenutab raseda noore naise juhtumit.
“Ta oli nii hirmul. Ütles, et hakkab vist sünnitama, aga miski on valesti. Tegemist oli esimese sünnitusega, hirm oli muidugi suur. Tal rippus pärasoolest paeluss, sellest sai lõpuks kapsapea suurune kera. Tõenäoliselt oli ta väga suureks kasvanud ja jämesoole kaudu välja kukkunud,” räägib Hallik õudusfilmi sobivast juhtumist.
Poole sentimeetri laiune ja kuni 10 meetri pikkuseks kasvav paeluss võib inimese soolestikus salaja aastaid elada. Halliku sõnul ei näita paelussi ka analüüsid ega isegi röntgen.
Naine elas ussiga aastaid
Selle suvel hakul diagnoosis Hallik paelussi Hiiumaalt pealinna kolinud 30aastasel Taimil. Noor naine oli tundnud viimastel aastatel kummalist väsimust ja jõuetust.
“Ma olin kogu aeg väsinud. Kuidagi imelik jõuetus tuli sisse. Kui keegi kutsus külla või välja, leidsin alati põhjuse ära ütlelda. Häbi oli ka otse öelda, et ma ei viitsi tulla, olen väsinud,” räägib Taimi. Ta arvas, et väsimus tuli rohkest tööst ja muutunud ümbrusest.
“Ega ma oma tervist ei uurinud, leppisin varase keskeaga,” naerab Taimi, aga siis laskis end igaks juhuks naistearstil läbi vaadata. Analüüsid näitasid, et kõik on korras ja jõuti järeldusele, et Taimit vaevab lihtsalt stress.
“Naistearstile ma ei julgenud tegelikult öelda, et mul on imelik tunne sees, miski nagu liigutab seal,” püüab Taimi kirjeldada elu tundmatu elukaga. Selle suve hakul sai aga noor naine ðoki. Tualettpaberile jäi umbes kümne sentimeetri pikkune lint. Telefonikõne perearstile tõi ootamatu diagnoosi: teil on laiuss. Ja kuigi Taimi oli järgmisel päeval arsti ukse taga, analüüsid kaasas, tabas teda uus paanika - ussimune laborant väljaheitest ei leidnud.
Rohkem haigeid
Merimetsa haigla arsti Mare Olupi sõnul tuleb nende haiglasse iga nädal vähemalt üks inimene, kellel kasvab soolestikus laiuss.
“Rohkem tuleb inimesi seetõttu, et nüüd süüakse mageveekala, varem polnud seda võimalik osta,” selgitab Mare Olup. Arst ütleb, et inimesed lähevad paelussist kuuldes lausa paanikasse. Paeluss võib inimese organismis aastaid elada vaevusi tekitamata. Paelussist vaevatud inimese kaebused on ebamäärased - väsimus, seedehäired, kehvveresus, isutus, süljevoolus, seedehäired, kõhnumine. Ohustatud on ainult mageveekala sööjad. Ussi jälile jõutakse tavaliselt juhuslikult, kui paeluss hakkab end soolestikust lindina väljutama.
Olup ei oska öelda, kas paelussi saab enda sees tunda.
“Üks vanem proua ütles, et tundis. Kardan siiski, et inimene kujutab endale ette. Kui see aga kümne meetrini kasvab, võib-olla tõesti inimene tunneb. Sellisel juhul peaks uss juba lõngakera suurune olema,” usub Olup.
Vanarahvas arvas, et paelussi ajab kehast välja küüslauk ja napsitamine. Olupi sõnul võivad aidata ka kõrvitsaseemned. “Peipsiääre rahvas muidugi imestas omal ajal, et mis ravi? Kui laiuss osaltki väljus, tuli ta tikripõõsa ümber kerida,” naerab Olup.
Paelussi ravitakse ühe tabletikuuriga, mille tagajärjel uss soolestikus lahustub ja organismist väljub.
Paelussid
Laiuss (Diphyllobotrium latum) on kuni 11 meetri pikkune või pikem, kuni 20 mm laiune kollakas-valkjas-hall lintjas peensoolenugiline. Vaheperemehed on tavaliselt kalad või vähilised.
Nudipaeluss (Taenia saginata) on kuni 10 meetri pikkune, kuni 14 mm laiune hall peensoolenugiline. Vaheperemehed on kariloomad.
Nookpaeluss (Taenia solium) on tavaliselt 3,5 meetri pikkune, kuni 8 mm laiune valkjashall lintjas peensoolenugiline. Vaheperemehed on sead.
Kõik need nugilised on viidud ühe nimetaja alla, sest vanasti neid peensusteni ei uuritud. Inimese sooltes võivad elutseda kuni 10 aastat, ilma et peremees seda märkaks. Esimesed tervisehäiremärgid on kaudsed - kõhuvalu, kehvveresus, allergianähud. Lõpuks hakkavad ussilülid koos väljaheitega välja pudenema.
Kirsti Vainküla
