SLÕL: Pealinna kraanidest voolab rohelist vett
Tallinna Vee teatel pannakse osonaatorite hooldustööde ajal kvaliteedi säilitamiseks vette lisakloori. Seetõttu muutuvad vee värv ja lõhn, Ülemiste järve pisut rohekast värvusest aga ilma osooniseadmeteta lahti ei saa.
“Kui vann vett täis lasta, siis võib märgata, et vesi on rohekas,” ütleb Ülemiste veepuhastusjaama juhataja Riho Sobi. Tema sõnul halveneb pisut ka vee lõhn, lisakloori tõttu on see varasemaga võrreldes tugevam.
Riho Sobi sõnul pole joogivees erinevusi märganud tallinlastel paanikaks põhjust, sest vee kvaliteet vastab standarditele. “Vesi on joogikõlbulik ja seda pole vaja keeta,” kinnitab ta.
Harjumaa ja Tallinna tervisekaitsetalituse direktor Rein Rannamäe nendib, et kuuleb joogivee kvaliteedi halvenemisest ja Tallinna Vee osooniseadmete remondist esimest korda. Tema hinnangul oleks olnud soliidne, kui Tallinna Vesi oleks sellest tervisekaitsetalitust teavitanud, kuigi kohustust selleks neil tõepoolest ei ole. “Eks me kontrollime, kas see vesi ikka vastab nõuetele,” lubas Rannamäe.
Tallinna Piimatööstusel on toiduainete valmistamiseks tarviliku vee saamiseks oma puurkaev ja linna joogivett kasutab tööstus aeg-ajalt vaid pesemiseks. “Mahlade valmistamisel on vesi peakomponent, on mõeldamatu kasutada kahtlase väärtusega vett,” ütles piimatööstuse juhatuse esimees Neeme Jõgi. “Meid otseselt vee kvaliteedi langus ei puuduta.”
Umbes kuue nädala pärast on osonaatorid taas töökorras ja tallinlane saab jälle harjunud joogivett. Osooniseadmete hooldustööd lähevad Tallinna Vee uuele omanikule maksma pool miljonit krooni.
Praegused osonaatorid paigaldati veepuhastusjaama 1995. aastal ja neid kasutatakse pinnavee eelosoneerimiseks. Alates paigaldamisest on mõlemad osonaatorid töötanud kauem, kui tootja enne kohustuslikku puhastus- ja hooldustöid on soovitanud. Osonaatorite jätkuv tegevus ilma hädavajaliku puhastuse ja hoolduseta võib aga põhjustada vee kvaliteedi märkimisväärse halvenemise.
Tarmo Michelson
