SLÕL: Pirita jõgi peidab miljonite kroonide väärtuses kulda
“1989. aastal visati Pirita jahisadamas ühelt Soome jahilt üle parda umbes 30-40 ordenit ning kulduure,” ütleb vanavarakaupmees Andri Heidmets. “Suur must kott,” joonistab mees õhus kaare.
Kui nõukogude tollitöötajad purjekale ronisid, viskasid keelatud kaupa riigist välja vedada üritanud soomlased väärtesemed vahelejäämise hirmus jõkke. “See mõnisada tuhat oli puhtalt nende kahju, kauba eest oli kohalikele juba makstud,” ütleb Heidmets. Tema sõnul tuli sarnaseid juhtumeid Pirita sadamas ette rohkem kui üks.
Heidmetsa juttu tasub uskuda, sest 80. keskel nõukogude ordeneid ja kuldtähti kokku ostma hakanud ning neid hiljem välismaale vahendanud mehe käest on läbi käinud suurem osa Eesti sõja- ja töökangelaste rinnas rippunud kulda.
Toona ei saanud jõe põhja heidetud väärtesemeid välja tuua, sest sadamas passis nõukogude piirivalve. “Süvendatud seal ei ole, aga vool on asjad aastatega muidugi esialgsest kohast eemale kandnud. Kes tahab, mingu otsigu üles,” soovitab vanavarakoguja.
Ordenite ostmise eest hullumajja
Esimese sotsialistliku töö kangelase kuldtähe ostis Heidmets 80ndate keskpaiku, esimese Nõukogude Liidu kangelase kuldtähe - Suure Väina forsseerija Nikolai Matjaðini oma - alles 1992. aastal.
Kui täna tuuakse ordenid vanavarakogujale kätte, siis 80ndatel tuli ordeniomanikku enne ääri-veeri kombata, kas üldse tasub sel teemal juttu teha. “Kellele ettepanek sai tehtud, need praktiliselt kõik ka müüsid.”
1988. aastal sattus Heidmets kahe Lenini ordeni ostmise eest Jämejala vaimuhaiglasse. “Tädike, kellelt ordeneid ostma läksin, elas väikeses maakohas ning postiljon, kellelt aadressi küsisin, koputas hiljem miilitsasse.”
Spekulatsiooni eest sai 4 aastat, kuna tegu oli väärismetalliga, oleks karistusaeg veninud 12 aastani, kõige lõpuks maksis Heidmets ordenite eest üle 50 rubla, s.t. kogus oli piisavalt suur, et 14 aastaks trellide taha minna. “Polnud valikut, tuli kõik tagasi ajada. Süüdistuse jaoks ei olnud piisavalt materjali ning vangla asemel topiti mind hullumajja.”
Infobaasi Eesti ordeniomanikest koostas vanavarakoguja 1988.-1989. aastal. 142 Eesti sotsialistliku töö kangelase kuldtähest on Heidmets kätte saanud 88 ning Eestis teadaolevast 2000 Lenini ordenist 1100.
Nõukogude Liidu kangelase kuldtähti anti eestlastele 12, sisserännanud tõid lisaks veel neli, Heidmetsale on neid seni loovutatud viis.
Kümmekond Lenini ordenit on koos omanikega maha maetud. 1946. aastas pärit kroonikakaadrites on näha, kuidas Johannes Vares-Barbarus maetakse koos Lenini ordeniga.
Suurim saak 26 ordenit ja kuldtäht
Pärast augustiputði loovutasid inimesed nõukogude aumärke kõige meelsamini. “Leedus Kaunases kogunes 1991. aastal päeva suurim saak - 26 ordenit ja üks sotsialistliku töö kangelase kuldtäht,” meenutab Heidmets. “Sõitsime taksoga ühe maja juurest teise juurde. Maksime ordeni eest 7000 vene rubla, raha oli suurtes kilekottides. Ei tea, mida taksojuht võis mõelda meestest, kes käisid majast majja ning viisid igale poole kilekotitäie raha.”
Täna Heidmets enam ordeniomanikke ei tüüta, vaid teatab vanavara ja aumärkide ostust otsepostituse teel. Viimase kampaania saagina kogunes 12 Lenini ordenit.
Ordeneid ikka jagub, sest tiraaþ oli 600 000. Neljakümnendate lõpus, viiekümnendate alguses, anti ordeneid normi järgi. Lüpsid teatud hulga piima, lõikasid tubakat või vedasid vaguneid, oli kohe täht või orden kindlustatud. Nii jagati 1948.-1953. aastani 200 000 Lenini ordenit.
Sarnaselt kuldtähtedega on Lenini orden prooviga 958. Igas ordenis keskmiselt 30 grammi kulda, vanemad on raskemad, uuemad kergemad. Kui 1953. aastal selgus, et viie aastaga on eesrindlastele Lenini ordenitena välja jagatud 6 tonni kulda, lõpetati nendega priiskamine ära.
Lenini ordeni eest maksab Heidmets 3500 krooni. Nõukogude Liidu kangelase kuldtähe tooja saab 10 000 krooni ning sotsialistliku töö kangelase kuldtähe loovutaja poole vähem.
Hinna määrab nõudmine maailmaturul
“Ega nad siia ei jää, meie kogujatel on kõik juba olemas. Mõni vahetab vahest väärtuslikuma vastu, Ernesaksa orden on ikka hinnatum kui mõne lüpsja oma. Tugevamaid kogujaid võib Eestis kokku lugeda ühe käe sõrmedel.
Hinnad määrab nõudmine maailmaturul. Lähiümbrus, Soome ja Põhjamaad on üle küllastunud, põhiliselt liiguvad ordenid ja kuldtähed Ühendriikidesse, aga ka Inglismaale.
Venemaal Valgevenes ja Ukrainas on NSV Liidu aumärkidega kauplemine endiselt kriminaalkorras karistatav ja see hoiabki hinna üleval. Kui see ordenite mass vaesunud Venemaalt lääne turule pääseksid, ei oleks endistest Balti liiduvabariikidest ordenitel enam seda minekut.
Lenini orden
NSV Liidu kõrgeim autasu, mis asutati 1930. aastal. Anti isikuile (sh. välisriikide kodanikele), asutustele, ettevõtteile, ühiskondlikele organisatsioonidele, sõjaväeüksustele, linnadele ja liiduvabariikidele, kel oli erilisi teeneid sotsialismiehituses või riigikaitses, sh. kõigile Nõukogude Liidu kangelase või sotsialistliku töö kangelase nimetuse saanuile.
Nõukogude Liidu kangelasele antav Kuldtähe medal
Nõukogude Liidu kangelane oli NSV Liidu kõrgeim aunimetus. Seda andis alates 1934. aastast kõrgeim riigivõimuorgan isiklike või kollektiivsete teenete eest, mida oldi osutatud riigile ja ühiskonnale (sh. kõikidele kosmonautidele). Aastast 1939 kaasnesid Nõukogude Liidu kangelase aunimetusega Lenini orden ja Kuldtähe medal.
Sotsialistliku töö kangelase medal Sirp ja Vasar
Sotsialistliku töö kangelane oli tööeesrindlase kõrgeim aunimetus NSV Liidus. Anti isikutele, kelle tööd peeti majanduse, kultuuri või teaduse arendamisel silmapaistvaks. Nimetus kehtestati 1938. aastal, sellele lisandusid Lenini orden, aukiri ja aastast 1940 medal Sirp ja Vasar. Kahekordseks sotsialistliku töö kangelaseks saanut autasustati teise medaliga Sirp ja Vasar ning kodukohta püstitati tema pronksbüst.
Anti Naulainen
