SLÕL: Põhjamaade suurim moðee ehitatakse Tallinna
“Eesmärk on teha rahu islamiusuliste vahel. Moðees pole tähtis, kas sa oled ðiiit või sunniit, ega ka rahvus. Meid ühendab usk. Allah on üks,” selgitab Baltikumi ja Skandinaavia aserbaidþaanide rahvusvahelise keskuse GÜRBÄD juhatuse esimees Habib Guliev. Guliev on moðee-ehituse eestvedaja ja organisaator. Rajatise eskiis ja makett, on tehtud ühe Saudi Araabia moðee järgi Bakuus.
Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga avanevad piirid ja uuest palvekohast saaks lisaks Eesti islami kogudusele omamoodi keskus kõigi Baltimaade ja Skandinaavia islamlastele. “Paljud ärimehed on siin küsinud, kus te palvetate. Nad on väga religioossed ja vajavad moðeed samapalju kui meie,” selgitab Guliev.
Aserbaidþaanide eestvedaja lükkab ümber kartused islamiusuliste massilisest juurdevoolust. “Mingeid rännakuid siia toimuma ei hakka. Eelkõige oleks moðee palvekohaks siinsetele musulmanidele ja alles siis külalistele,” lisab ta.
Kokkulepped olemas
Gulievi sõnul on vaja esmalt saavutada kokkulepped, inimestele asja mõte rahulikult ära seletada ja saada maa. “Kui linn on sobiva maatüki andnud, tuleb teha detailplaneering, igasugused kooskõlastused ja alles siis saab alustada ehitust,” kirjeldas Guliev moðee rajamise nulltsüklit.
Palvekeskuse ideega on juba tutvunud Eesti kirikute nõukogu, Tallinna linnavalitsus ja mõned valitsuse liikmed. “Olen rääkinud nii linnapea Jüri Mõisaga kui piiskop Einar Soonega. Nad suhtuvad meie mõttesse hästi,” kinnitab Guliev. Moðee ideed toetas ka ülemaailmne aserbaidþaanide kongress Strasbourg´is. Samuti on oma heakskiidu andnud Eesti islami kogudus. Moðee ehitamine Tallinna oli jutuks välisminister Toomas Henrik Ilvese visiidi ajal Aserbaidþaani.
Paar nädalat tagasi esitati Tallinna linnavalitsusele taotlus maa saamiseks mõnda mereäärsesse paika, soovitavalt linna piires. “Meil pole mõtet ehitada palvekoda linnast eemale. On reegel, et moðeed ehitatakse pealinnadesse,” selgitab Guliev.
40 miljonit dollarit
Esialgsetel hinnangutel läheb moðee ehitamine maksma vähemalt 40 miljonit USA dollarit. Kasutada tuleb võõrtööjõudu ehk firmat, kellel on kogemusi moðeede ehitamisel ja kes oskavad järgida kõiki euronõudeid. Eestis sellist firmat pole, ka ei ole siin elaval 1500liikmelisel kogukonnal miljoneid dollareid.
“Raha polegi see peamine mure. Ärimehi, kes on nõus finantseerima, on palju. Valida tuleb vaid õiged pakkumised. Raha, mis ehituseks antakse, peab olema puhas, pühakodasid saab ehitada vaid puhta rahaga,” ütleb Guliev.
Valmib viie aastaga
Kogu moðeekompleksi ehituseks kulub Gulievi hinnangul maksimaalselt viis aastat. “Seda ütleb mu süda. Ma tunnen, et nii ruttu on võimalik, kui saame sobiva maatüki,” lisab ta.
20 aastat Eestis elanud Habib Guliev moðee ehitamist enda missiooniks ei pea. “Usun, et on üks jumal, ja see on Allahh,” naerab Guliev ja lubab ehitada kui ärimees, kellel on palju sõpru ja suur tutvusringkond.
“Mulle meeldib Eestis elada ning ma tahan, et ka teistel oleks siin hea. Et kõigil oleks koht, kus nad saavad palvetada ja koos käia. Ainult juhuse läbi on läinud nii, et moðeeasju ajame meie, aserbaidþaanid. Oleme lihtsalt organisaatorid,” kinnitab Guliev.
Moðee rikastaks linnapilti
Moðee ideega on siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au tuttav. Ta leiab, et selline ehitis rikastaks kindlasti linnapilti. “Meil võib iga kogudus ehitada endale palvemaja, ja nii ka islamiusulised. Kummaline on vaid see, et meie poole ei ole pöördunud mitte kogudus, vaid üks organisatsioon,” imestab Au.
Kirikute nõukogu on neutraalne
“Meilt sooviti ettevõtmisele heakskiitu. Seda me aga küsijatele anda ei saa, sest meie poole pöördus rahvusvaheline organisatsioon, kes ei peaks sellist keskust ehitama. Ehitusloa saab anda siiski kogudusele, aga meie seda ei otsusta. Oma vastukirjas teavitame neid, mis maa on Eesti. Tegemist on ju eelkõige kristliku kultuuriruumi kuuluva maaga,” selgitab Eesti kirikute nõukogu täitevsekretär Ruudi Leinus.
“Moðee ehitamisel ja tegevuses peavad nad sellega arvestama. Asukoht, arhitektuurilised ja tegevuslikud piirangud, mis puudutavad kas või hommikusele palvusele kutsumist, kõike seda saab ikkagi määrata vaid linn või linnaosavalitsus, mitte meie,” ütleb Leinus.
Usuelu Eestis
* Eestis tegutseb seitse kirikut, mis on ainult kristlikud ühendused, episkopaalse struktuuriga: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (177 233 liiget); Eesti Apostliku Õigeusu Kirik (18 00); Rooma-Katoliku Kirik (3500); Eesti Metodisti Kirik (1880 liiget); Eesti Kristlik Nelipühi Kirik ( 3500); Uusapostlik Kirik Eestis (2086); Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik (302).
* Koguduste liitusid tegutseb Eestis kaheksa. Neid iseloomustab piiskopiameti puudumine ja need ei pruugi olla kristlikud ühendused: Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit (6092 liiget); Eesti Vanausuliste Koguduste Liit (5000); Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit (3846); Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liit (1868); Eesti Kristlike Vabakoguduste Liit (100); Eesti Täisevangeelsete Koguduste Liit (800); Eesti Evangeeliumi Kristlaste Nelipühilaste Koguduste Liit (700); Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda (200). Siseministeeriumis on registreeritud 63 üksikkogudust.
Krista Taim
