SLÕL: Seadus suunab ohtlikud nakkushaiged sundravile
“Nakkushaiguste tõrje seadus peab veel Riigikogust läbi käima. Sellesse võib parandusi tulla, kuid loodan, et see vastu võetakse,” ütleb Kivimäe haigla tuberkuloosiosakonna juhataja Andrus Rumm. Asotsiaalidest muidu jagu ei saa.
“Mitte et nad ravist kõrvale hoiaksid, vaid nad hakkavad viina jooma ja laamendama ning me ei suuda neid siin kaua pidada. Kirjutame välja ja nad lähevad inimeste keskele tagasi oma pisikuid levitama.”
Enamik haigeid on mehed. “Loodan, et kui seadus aasta pärast rakendub, on leitud tiisikushaigetele ka eraldi hoone või haigla. See ei tule kõne allagi, et siin meie haiglas sundravi kohandada. Ikka eraldi reþiimiga ja minu pärast kas või politseivalvega, et haige, enne kui ta terveks tunnistatakse, minema ei pääseks.” Rummi sõnul oli Nõukogude ajal selline haigla Eestis olemas.
Osakond haigeid pungil täis
“Kuulen igal hommikul öise valvepersonali käest, et mitu haiget oli purjus, kes kuses alla, mitu korda politsei käis... Jube!” laiutab Rumm käsi. “Kolm-neli korda andestame, lõpuks viskame välja. Öövalveõed on raskes olukorras: enamik haigeid on ju suured mehed.”
Praegu on neile, kes korralikult polikliinikus tuberkuloosiravil käivad ja oma tabletid alla neelavad, ette nähtud preemia - väikesed toidupakid. “See on üsna hea nipp, aga kõik ju sellele ei allu,” ütleb Rumm.
Praegu on Kivimäe haigla tuberkuloosiosakonnas 75 voodikohta ja kõik on kinni. “Tiisikuseravil pole ainult asotsiaalid, vaid ka täiesti korralikud inimesed. Kahjuks on ka nemad sunnitud olema koos joodikute ja laamendajatega. Püüame korralikke kodanikke eraldi rohkem remonditud poole peal hoida.
Nakkushaiguste tõrje seadus on hädavajalik, muidu ei saa me oma tööd teha. Tuberkuloosiarstid ootavad seda pikisilmi, oleme seda juba aastaid nõudnud. Juba nüüd hoiatame oma haigeid, et kes ennast ei ravi, on järgmisel aastal sundravil. Aga ega see neid ei mõjuta. Kuidas ravikord ja suunamine toimima hakkab, ei tea praegu täpselt veel keegi. Seadus on üsna üldsõnaline,” ohkab Rumm.
Kinnine haigla Kose-Ristile
Doktor Jaan Märtin tervisekaitseinspektsioonist rõhutab samuti sundravi vajalikkust. “Tuberkuloosiravi on pikk - kuus kuni kaheksa kuud. Ja põhiline kontingent on vanglast vabanenud.”
Ohtlikest nakkustest on Eestis enim levinud just tuberkuloos, ent Märtini sõnul on ka teiste haiguste reguleerimine vajalik. “Viimane katkujuhus oli Eestis 1713. aastal, ent maailmas pole katk kuhugi kadunud, ja inimesed reisivad praegu palju. Ka koolerakoldeid on maailmas palju. Eestis oli viimane juhus 1993. aastal, haiguse tõid siia turistid.”
Kinnine tuberkuloosihaigla peaks Märtini andmeil rajatama Kose-Ristile. “Kas sinna just politseivalve tuleb, aga luku taha pannakse nad kindlasti.”
Korralikel kodanikel pole uut seadust vaja karta, kinnitab doktor Märtin. “Ei ole nii, et tehakse haarang ja tassitakse vägisi haiglasse. Aga kui haige on seisundis, kus ta ei suuda ise otsustada, on teadvuseta või koomas, siis saab teda kiiresti ühiskonnast eraldada ja ravima hakata. Enam ei pea sugulaselt luba küsima.”
Seaduse välja töötanud töörühmas osalenud Linda Jõe sotsiaalministeeriumist kinnitab, et inimestel pole põhjust sundravi seadusega reguleerimist peljata.
“Seda ei hakata ju massiliselt kasutama. Kui patsient rikub korduvalt ravireþiimi, saab talle määrata sundreþiimi.
Seadust tuleb rakendada vaid äärmuslikel juhtudel ja eriti ohtlike nakkushaiguste puhul. Sundravi saab rakendada vaid halduskohtu loal,” selgitab Linda Jõe.
Tuberkuloos
Eesti kuulub tuberkuloosi haigestumisel maailma kümne kriitilisema piirkonna hulka. Möödunud aasta andmeil oli Eestis üle 800 ohtliku tuberkuloosihaige. Igal aastal nakatub ravimresistentsesse (ravile allumatusse) tuberkuloosi poolsada inimest, neist igaüks võib nakatada omakorda 10-15 inimest. Terve ja tugev inimene ühekordsel haigega kohtumisel tõenäoliselt haigeks ei jää. Põdema jäävad stressis inimesed, kes haigega pidevalt kokku puutuvad. Tuberkuloos levib piisknakkuse, aga samuti tolmu kaudu, milles on kuivanud haigustekitajad.
Nakkushaiguste tõrje seadus
Eriti ohtlik nakkushaigus - suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. Selle seaduse tähenduses on eriti ohtlikud nakkushaigused katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud, tuberkuloos, marutõbi ja HIV-tõbi. Kui Riigikogu seaduse vastu võtab, hakkab see kehtima 2002. aasta algul.
4. Nakkushaige tahtest olenematu ravi
(1) Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks võib nakkushaige nõusolekuta teda ravida või tema ravi jätkata, kohaldada talle haiglaravi või teda elanikkonnast isoleerida.
(2) Tahtest olenematu ravi rakendamise otsuse teeb arst isiku arstliku läbivaatuse, esialgsete analüüside ja röntgeniülesvõtete alusel.
(3) Tahtest olenematu ravi rakendamise otsuse tegemise kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega. Otsuses tuleb ravi rakendamist põhjendada, viidates asjakohasele seadusesättele.
(4) Ravi rakendamise otsuse teatab arst nakkushaigele viivitamata ja tema lähedasele inimesele või seaduslikule esindajale 48 tunni jooksul otsuse vormistamisest. Nakkushaige või tema poolt volitatud isik korraldab nakkushaige vara kaitse.
(5) Lõikes 2 nimetatud otsuse alusel aitab politsei tervishoiutöötajal nakkushaige haiglasse toimetada või isoleerida.
§ 5. Tahtest olenematu ravi rakendamise tingimused ja kord
(1) Arsti otsuse alusel võib tahtest olenematut ravi rakendada isiku haiglasse paigutamisest alates 48 tunni jooksul.
(2) Tahtest olenematu ravi võib kesta üle 48 tunni ainult halduskohtu loal, mis antakse haigla peaarsti kirjaliku taotluse alusel, millele on lisatud eriarsti hinnang. Halduskohtunik vaatab loataotluse läbi viivitamata ja otsustab loa andmise või sellest keeldumise kohtuistungit korraldamata.
(3) Tahtest olenematu ravi võib halduskohtuniku loa alusel kesta taotluse kohtusse saabumise päevast alates kuni 14 kalendripäeva, kuid tuberkuloosi korral võib ravi loa alusel kesta kuni 182 kalendripäeva.
Allikas: nakkushaiguste tõrje seaduse eelnõu
Eve Heinla
