SLÕL: “Sõduri söögilaua pärast pole vajadust muretseda!”
“See on tegelikult üsna tavaline, et poisid sõjaväes kõvasti kilosid juurde koguvad,” kinnitab pataljoni teabeohvitser, leitnant Tõnu Asku.
Läheme kasarmusöökla toidujagamisleti juurde. Lisaks nädalamenüüle on selle juures ka nimekiri neist poistest, kel õigus topeltportsjonile. Kokku on neid poolsada.
Pikkadele topeltportsud
“Lisatoidu õigus on neil, kel pikkust vähemalt 1.90. Rõhutan, nad peavad seda soovi korral saama ja lisa andmast keelduda ei tohi. Kuid lisaportsjoni võivad küsida ka väiksemat kasvu ajateenijad. Juhul, kui üle jääb.”
Miks just meeterüheksakümnene või pikem sõdur lisaportsu vajab, ei oska leitnant Asku öelda. “See on nii ette nähtud. Ju siis on kuskil täpselt välja arvestatud.”
Tavaports on nii kopsakas, et palusin kokatädil vaid pool ette nähtud riisist ja kanalihast taldrikule tõsta. Lahja piimaga harjunule tundub ka rammus maapiim algul natuke harjumatu.
Lõuna on kolmekäiguline. Eile sõid vahipataljoni poisid lisaks praele veel hapukapsasuppi, magustoiduks mannavahtu. Salatit võis igaüks oma äranägemise järgi valida: sibulat, kurki, tomatit. Lisaks õunad. “Meil on tõeline õunauputus. Iga päev õunad. Nagu mujalgi sel sügisel, “ räägib leitnant Asku. Ta on kindel, et õhutõrjedivisjoni tervisehädad neil ei kordu. “Meil tehakse toit ikka kohapeal valmis. Enne, kui sõdurid tulevad, on esimesed “katsejänesed” pataljoni arst ja korrapidaja. “Nemad proovivad toitu ja siis kirjutavad üles, mis maitse on, mis meeldib ja mis mitte. Minu mäletamist mööda pole vähemalt viimased neli aastat kordagi ette tulnud, et toit ei kõlba või see ära oleks keelatud.”
Siiski tunnistab leitnant, et mõnel esimesi päevi kasarmus oleval poisil võib harjumatusest kõhuhäireid olla.
“Kuid hoopis sellepärast, et neil poistel pole lihtsalt õiget kodu olnud, rääkimata korralikust söögist. Ja üldse, no öelge mulle, millises kodus teile lükatakse supp, praad ja magustoit nina ette, lisaks veel eri sorti salateid. Tehakse kiiresti üks kähkukas valmis ja kogu lugu!”
Leitnant meenutab hapukapsasuppi helpides aega viis-kuus aastat tagasi. “No siis oli ikka hoopis teine aeg. Teate, mis on punane oktoober? Nii me nimetasime seda, kui kuude viisi anti süüa räime tomatikastmes!”
Toidul pooltuhat meest
Üksikvahipataljoni söökla toidab ära umbes viissada inimest, neist ligikaudu kaheksakümmend protsenti on ajateenijad. Ohvitserid ning reamehed söövad kõik täpselt ühte ja sama toitu.
“Privileege pole kellelgi, ainuke mööndus on see, et kaks lauda jäetakse igaks juhuks alati ohvitseride jaoks vabaks. Aga muud erinevust tõepoolest pole.”
Õhtusöök on pool seitse. Leitnant Asku ütleb, et kui kellelgi läheb varem kõht tühjaks, võib ta kohvikust endale näiteks küpsisepaki lisaks osta. “Sööklast toitu tasku pista ja kasarmusse viia ei tohi. No õun vist pole minu teada keelatud.”
Hiljem kohvikus kohvi (kolm krooni tass ja üsna maitsev) rüübates leiame aknalaualt kaebusteraamatu.
Kaks sissekannet: “Miks ei müüda siin Simpel kaarte?” ja “Kohvik võiks kauem lahti olla.”
Kõik tundub kuidagi liialt ideaalne. “Aga ausõna, nii me elamegi,” kordab leitnant Asku hüvasti jättes.
50 krooni söögiraha
Kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja sõnul on igale sõdurile päevas toiduraha 50 krooni. “Kõigis Eesti väeosades, välja arvatud õhutõrjedivisjon ja Tapa suurtükiväegrupp, valmistatakse toit kohapeal sööklas. Neis kahes tuuakse toiduportsjonid väljast olude sunnil. Mõlemas väeosas pole kohta, kus toitu valmistada.”
Väeosasööklate menüü
Esmaspäevane üksik-vahipataljoni menüü:
Hommikul hirsipuder moosiga, kohv, sai, Voimiks, vorst, saiake.
Lõunal hapukapsasupp, praetud kanakoib kastmega, riis, salat, mannavaht piimaga, piim, kali, leib, vesi, puuvili.
Õhtul sardellid, kaste, kartul, hautatud kapsas, tee, sai, Voimiks, sink.
Esmaspäevane Kalevi üksik-jalaväepataljoni menüü:
Hommikul riisipuder keedisega, leib, sai, kohv, piim, jogurt.
Lõunal värskekapsasupp, kanapraad riisiga, majoneesikaste, leib, jook, leivasupp.
Õhtul vorstikaste, kartulipüree, leib, sai, kissell, puuvili.
Eve Heinla
