“Olukord on nutune. Ka eelmisel aastal polnud seal lund. Kuid külma ilmaga pandi üles lumekahurid. Sel aastal pole ei lund ega külma.” Ind nendib, et lumepuuduse tõttu saab nende firma suurt kahju. “Püsikulud - side, infotehnoloogia jms. - ju jäävad, olgu lund või mitte. See on meie enda kanda ka siis, kui suusareise ei toimugi,” selgitab Ind. “Inimesed ütlevad, et mis nad nädalaks ajaks suusamajja istuma lähevad, kui lund pole ja mäkke ei pääse,” on Ind kurb ja arvab, et detsembriks ei maksa Lõuna-Soome suusareise plaanidagi. “Peab ikka kaugele põhja poole minema,” ennustab ta.

Tanamera Travels arvab, et praegu tuleb Soome asemel reise korraldada Austria Alpidesse, Slovakkia Tatratesse ja Saksamaale Garmisch- Partenkirchenisse.

“Kõrg-Alpides pole lumepuudust karta. Mäed on nii kõrged, et seal on alati külmakraade. Kui lund ei ole, saab tehislund teha,” kinnitab Ind.

Soojus ajab golfimuru seenetama

Niitvälja golfiklubi töödejuhataja Rein Paalberg kinnitab, et golfimängijaid jätkub ka detsembris. “Iga päev käib 10-15 inimest mängimas. Muru küll lirtsub jala all, aga põlvini vett pole. Tegelikult saab mängida ka paarisentimeetrise lumega. Olen seda Rootsis näinud. Siis kasutatakse punast palli, et see valgel lumel välja paistaks. Meil on mängitud ka siis, kui muru on küll roheline, aga tiigid jääs. Siis on hea mängida - pall põrkab üle tiigi,” rääkis Paalberg.

Tema sõnul on aga golfiväljale kõige parem, kui maa külmuks ja tuleks korralik talv.

“Praegu on murul seenhaigus, mida sügisel ega talvel pole kunagi olnud. Tegime sügistõrjet, kuid see ei aidanud. Kahe-kolme nädala pärast tuleb uuesti teha,” räägib Paalberg. “Kui nii edasi läheb, siis on kevadel rohi sama roheline nagu sügisel jäi.

Kuid majanduslikult on meile siiski kõige kasulikum lühike talv,” nendib ta.

Tänavapuhastajad istuvad soolahunnikuil

“Istume karmiks talveks varutud soola ja liiva otsas,” kinnitab osaühingu Vare Linnapuhastus direktor Enn Roosväli. “Praegu on masinad tööta.”

Kokku on firma ladudes 2500 tonni soola ja 3000 tonni soola-liivasegu. Tallinna 9 miljonist tänavaruutmeetrist hooldab Vare Linnapuhastus ligi kolmandikku.

Roosväli kinnitab, et tänavapuhastusfirma jälgib iga päev teraselt ilmateadet. “Talv ei tohi ootamatult tulla,” ütleb ta ja tuletab meelde, et 1996. aasta detsembris järgnes pikale soojale ootamatu tuisk. Ööpäevaga sadas hiigelkogus lund, mille koristamine venis pikale. “See oli küll loodusõnnetus,” meenutab Roosväli.

Tallinna Soojusel jääb novembriks plaanitud tulust saamata umbes kuuendik. Oktoobris oli ka soe ning tulu vähenes kümnendiku võrra.

Soe ilm säästab loomaaia raha

Põhjamaa elukatele ei meeldi praegune ilm sugugi, nendib loomaaia direktor Mati Kaal. Nende eluharjumused on seotud ikka krõbeda külmaga.

“Loomulikult hoiame kütteraha kokku,” näeb Kaal soojas ka head. “Ülejäägi eest saame loomadele toitu osta.” Soojal ajal söövad loomad ka vähem, sest neil pole suurt energiakulu. Plusskraadid säästavad loomaaeda ka hiigelsuurtest elektriarvetest.

Lund ja külma ihkavad kõige rohkem põhjapõdrad, kuid soe on meelt mööda näiteks suvel Tallinna saabunud suurtele veislastele gauridele. Nende kodumaa on India. Gaurid kõnnivad praegu väljas ringi, miinustemperatuur suruks aga loomad majja.

Jooksuaega pole soe ja lumeta hilissügis mõjutanud. Sugutung on liig kõva instinkt, et ilm seda muuta suudaks. “Naljahambaid parafraseerides on kõige esimene surmakartus, järgneb sugutung ja alles siis kõik teised asjad,” naerab Kaal. “Inimestel pidi küll saamahimu neist kõigist mõnikord üle olema.”

Suurematest loomarühmadest on kitsede jooksuaeg lõppenud. Titetegu on läbi ka jääkaruemal ja jõuluks võib valge hiiglane peenikest peret oodata. Tavaliselt toob emakaru ilmale ühe või kaks poega.

Jääkaru istub veel mõne nädala nurgavoodis. Teisel pool ekvaatorit elaval lakkhundil käisid aga kured juba külas.

“Neil on seal praegu kevad,” selgitab Mati Kaal. Kahjuks lõppes aga pisikeste elutee väga kiirelt: hundipaar tahtis vastsündinud poegadele head teha ja neid ehitussegadusest päästa. Kahjuks läksid vanemad sellega liiale ja pojad surid.