SLÕL: “Süstlaid polnud, oli ainult üks rästik.”
Kui teepervel ei seisaks vanglateameti värvides auto ning selle kõrval raadiosaatjasse pobisev mees, ei erineks maanteekoristajad ülejäänud “timurlastest” millegi poolest. Oranþid särgid, triibuga dressipüksid, teeservas õllepudelit kotti toppival Andrjuhhal must nokats viltu peas.
Lähemale astudes märkad, et ühe timurlase kaelale on tätoveeritud rusikasuurune ämblik.
“Ütleme, et mu nimi on Marko,” naeratab seitse aastat trellide taga veetnud noormees ja sirutab käe järjekordse plastpudeli järele. Raadiosaatjaga järelevaataja annab eemalt vilet, ei kiida vist maanteekraavis sumpavate meestega jututegemist heaks.
“Eesti maanteede olukord on hea.”
Jutt Markol jookseb. “Tunni ajaga olen korjanud kolm kotitäit, neljas on käsil.” 75liitrine must prügikott, mida külgedelt kiilaks aetud moeka soenguga mees järel lohistab, on poolenisti täis. Suurem kola - rauajupid ja lauad lähevad teeserva hunnikusse.
“Süstlaid pole, ainult üks rästik hüppas siin ringi,” raporteerib mees. “Ütleks, et üsna puhas teelõik. Võiks isegi öelda, et Eesti maanteede olukord on küllaltki hea,” ei saa kord rääkima hakanud Marko enam pidama.
Raadiosaatjaga valvur, kes tegelikult on Ämari vangla direktor Gunnar Bergvald ise, rehmab käega ja jalutab eemale. Tema näost võib lugeda, et kui pooltki jutumehe sõnadest usud, saad ikka veerandiga petta.
Tööd teha tahtjaid oli rohkem
Marko ei lase end “kodanik ülemuse” käitumisest segada. Samal ajal kui näpud rohu seest kokkukägardatud L&Mi paki välja õngitsevad, selgitab ta, et aastaid müüride taga viibinutele on maanteede koristamine tõeline vaheldus. “Annab mingisuguse uue impulsi. Eriti, kui on lootust, et varsti saad välja.”
Ämari vanglast pääses tänavu maanteid koristama 20 kinnipeetavat. “Tahtjaid oli 50 ümber, kampaania korraldajad soovisid aga vähem, siis tuli teha valik,” selgitab Bergvald.
“Tuleme vanglast ja usaldus meie vastu on väike,” lisab Marko. “Alguse asi, ehk tuleval aastal on kinnipeetavaid maantee ääres juba rohkem näha.”
“Kuna me ei pane igale vangile kahte valvurit sappa, siis lähtume sellest, et situatsioon oleks ühiskonna jaoks võimalikult vähem ohtlik,” selgitab Bergvald. Kahekümnel vangil hoiavad silma peal kuus valvurit.
Vange loobitakse pudelitega
Marko usub, et aasta pärast on ta ehk vaba mees. “Vanglas teen samuti tööd. Olen ennast korralikult üleval pidanud, eks tänu sellele lasti ka maanteid puhastama.”
Vabanemislootuse tõttu Marko oma õiget nime ei ütle: “Kui välja saan, siis on vaja ju töökoht leida. Parem kui ei teata, kust tulen.”
Ega vanglast tulnud mehi keegi lilledega oota. Üht maantee äärt koristavat vangi visati möödasõitnud bemarist koguni pudeliga. “Eesti teede kultuurikandjad,” ütleb vangladirektor Gunnar Bergvald põlglikult.
5000 rubla ja hakklihamasin
Üle-eestilise heakorrakampaania “Tee puhtaks!” raames puhastati kokku 1273 kilomeetri ulatuses teid ning rämpsuga täideti ühtekokku 16 700 seitsmekümne viie liitrist prügikotti. Kahel laupäeval osales maanteede puhastamisel rohkem kui 2450 vabatahtlikku koristajat.
Keila-Vasalemma maanteed puhastas laupäeval 20 kinnipeetavat Ämari vanglast. Kaks meest kilomeetri peale. Iga mees sai selga särgi, kätte kindad ja pihku limonaadipudeli. Paari peale pakk 75liitrisi prügikotte (15 kotti). Vangid alustasid kell kaksteist ja lõpetasid pool kolm - reziimi järgi on siis lõunaaeg ning vangid pidid tagasi vanglamüüride vahele minema.
Kõige rohkem korjati teepervedelt plastpudeleid, kuid lisaks leiti ka tolmuimeja, tualetipott, avamata kohvipakk, hakklihamasin, aluspükse, rinnahoidjaid, 5000 kehtivat Vene rubla, dokumentidega rahakott, tükkideks rebitud paberraha ja hambapuuriotsi.
Kadrina kandis leiti teepervelt hulk tühje rahakotte, Valgamaal olid maanteekraavi loobitud õllepudelitest konkurentsitult esikohal Sarviku sildiga nõud, Aravete kandis on populaarseim suitsumark Bond.
Anti Naulainen
