SLÕL: Suurpõleng kustutatud
Ligi kümme hektarit haaranud tulekahju rabamänniku all sai alguse laupäeva õhtul.
“Kohalikud olid suitsuvinet õhust haistnud, aga ju ei ole veel sellel suvel hellaks tehtud,” oletas Anija vallavanem Tõnis Väli. Samas kandis on metsapõlenguid varem olnud. Bussipeatus on sealt neli kilomeetrit. Jõeääres käivad kalamehed, metsas matkajad ja marjulised. Inimeste liikumise jälgi nägid ka metsa kustutanud tuletõrjujad.
“Õhtul käisid kohalikud küll, ninad püsti, aga ei osanud suitsulõhnast midagi tõsist arvata,” jätkab vallavanem. Pühapäeva hommikul võttis asja ette kohalik päästeametis töötav inimene. “Tal profi nina, tundis terasemalt,” räägib vallavanem, et põlengu asukoha väljaselgitamiseks võetud appi ka metskonna valvetornid.
Ehkki metsaalune kanarbik ja mustikavarred on kuumade ilmadega muutunud krõbisevaks tulematerjaliks, lirtsub sügavamal sambla sees vesi.
Tuletõrjeautodel oli tükk tegemist, et põlengupaigale ligi pääseda. Otse, madalamast kohast läbi jõe sõita üritanud päästeauto vajus mootorini sisse. Küünlad said märjaks ja auto jäi vette, kuni teise masinaga välja tiriti. Metsast ringiga sõitnud tuletõrjujad-päästjad täitsid autoroopaid palginottide ja puuokstega. Mustjõest veeti põlengupaigale tuletõrjevoolikutest veeliin.
Pühapäeva pärastlõunal Kehra, Kiiu ja Raasiku komando päästjatele Koselt appi saabunud Tallinna üksiku päästekompanii ajateenijad enam lahtist leeki ei näinud. Veega kasteti üle veel suitsevaid tuhakoldeid.
“Pühapäeval mässasime pimedani,” räägib Tallinna üksiku päästekompanii tuletõrjerühma tehnik-instruktor Raido Taalmann. Et pimedas polnud suits enam nähtav, heitsid ajateenijad südaöö paiku samas metsas puude alla magama. “Telk oli kaasas, aga soojas öös eelistasid poisid lagedat taevast,” kinnitas umbes kolmekümne ajateenijaga tule vastu võidelnud Raido Taalmann.
Eile hommikul jätkus kustutamine kella kuuest poole üheni lõunal, mil metsaalune oli sedavõrd hoolikalt üle kastetud, et metsapõlengu võis lugeda kustutatuks.
Vallavalitsuse andmeil põles eramets. Õnneks ei tõusnud leegid latvadesse ja paksu koorega, tulele suhteliselt vastupidavad männid võivad õnnetusest eluga välja tulla.
Punaseid - üliohtlikke - laike veel pole
Päästeameti pressiesindaja Priit Laose teatel puhkes eile teinegi, õnneks väiksem metsatulekahju Loksa vallas Hara külas. 150-200 ruutmeetril põlenud metsaaluse kustutas kohalik tuletõrjekomando poole tunniga.
Keskkonnaministeeriumi andmeil on metsad tuleohtlikud üle kogu Eesti. Suurem on oht Jõgeva- ja Harjumaal. Nõva ja Vihterpalu kandis ka Läänemaal. Need piirkonnad on vastavale kaardile kantud tumekollase värviga, mis tähistab kõrgendatud tuleohtu. Ühtlaselt helekollane on kogu Eesti. Punast värvi, mille puhul võivad kohalikud omavalitsused hakata metsi sulgema, eile veel Eesti kaardil ei olnud.
Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded
- Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ja lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel.
- Tuleohtlikuks alaks loetakse metsa ja muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala.
- Tuleohtlikul ajal on tuleohtlikul alal keelatud:
- suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused, või ajal, mil maapind on kastest või vihmast märg; lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas.
- Maaomanik või -valdaja on kohustatud: korraldama valvet käes-olevate tuleohutusnõuete täitmise üle; valmistama ette ja tähistama suitsetamise ja lõkke tegemise kohad; tegema tulekahju vältimiseks selgitustööd ja panema välja tuleohutusmärgid.
- Tule tegemisel ei tohi tuletegija jätta tuld valveta ega lahkuda enne, kui tuli on kustunud või tema poolt kustutatud.
Allikas: keskkonnaministri 15. juuni 1998 määrus
Jaan Väljaots
