SLÕL: Toasoe tulevast aastast kallim
Seoses kütusena kasutatava maagaasi hinnatõusuga tõuseb soojuse hind Tallinna Soojuse tarbijatele alates 1. jaanuarist 2002 keskmiselt 8,6 protsenti. Kauaks uus hind kehtima jääb, ei julge Tallinna Soojuse juhatuse esimees Jaak Ziugov täna öelda. “Uut hinnatõusu me niipea ette ei näe, aga väga palju sõltub kütuse - maagaasi - hinnast.”
Gaasi hind moodustab 66 protsenti soojuse lõpphinnast, gaasi ostab soojafirma Eesti Gaasilt. Ülejäänud soojusehinna komponendid - elekter ja vesi, ei tohiks lähiajal kallimaks minna.
Kui gaas peaks väga kalliks minema, võib katlamajades kasutada ka masuuti. “Täna on masuudi hind tükk maad kõrgem ning ei ole gaasiga konkurentsivõimeline,” ütleb Ziugov. “Kui masuut peaks odavamaks minema, siis on võimalik katlamajad masuudile üle viia.”
Linn annab Tallinna Soojuse 30 aastaks rendile. Ziugovi sõnul ei pea rendileandmine ilmtingimata hinnatõusu kaasa tooma. Konkurents Tallinna soojaturul on tihe, lokaalkatlamajad teevad aktiivset müügitööd ning hinda ei ole võimalik piiramatult tõsta. “Tallinna Soojuse hind oli täna Eestis üks madalamaid, gaasi hinna tõus tähendab hinnatõusu ka lokaalküttel olevate majade elanike jaoks.”
Maagaasi tarvitamine Eestis suureneb pidevalt. Kui varem kasutasid katlamajad gaasi 50 protsendi ulatuses, siis nüüd on see protsent juba 95-100. Gaasiküttele lähevad üle nii katlamajad kui tööstusettevõtted.
Seoses Venemaalt ostetava gaasi kallinemisega tõstab Eesti Gaas uuel aastal maagaasi hinda keskmiselt 14 protsenti. Kõige suurem on hinnatõus vaid gaasipliiti kasutavale väiketarbijale, näiteks ühe pliidiga tarbijaile on hinnatõus 20 protsenti.
Täna maksab 1 m³ gaasi gaasipliidi tarbeks 3 krooni 90 senti, gaasiveesoojendi kasutajale 2 krooni 60 senti ja kütteseadmeid kasutavale tarbijale 2 krooni 25 senti.
1. jaanuarist maksab kuupmeeter gaasi neile, kes kasutavad gaasi kuni 200 m3 s.t. ainult pliidi tarbeks 4 krooni 70 senti 201-3000 m3 tarbijale 3 krooni 50 senti ja 3001-5000 m3 suurtarbijale 2 krooni 60 senti.
“Ei saa rääkida, et üks või teine hind muutub, sest muutub terve hinnastruktuur,” ütleb Eesti Gaasi turundusjuht Valdo Vaker. Seni oli gaasi hind seotud kindla seadmega, oli see siis pliit või veesoojendi. Uuest aastast hakkab hind sõltuma tarbitud gaasi kogusest.
“On kliente, kelle jaoks hind tõuseb, kuid samas võib olla ka neid, kelle jaoks hind langeb,” ütleb Vaker. “Uus hinnastruktuur annab rohkem võimalusi kollektiivsetele gaasiostjatele.”
“Eramaja puhul ei saa kollektiivset tarbimist tekkida,” tunnistab Vaker. “Suurem osa tarbijaid elab meil ikkagi mitmekorterilistes elamutes ja neil on uue hinnakirja järgi võimalus osta gaasi ühiselt.”
Gaasipliidi või veesoojendi tarbija maksab praegu kuupmeetri gaasi eest 3 krooni 90 senti, edaspidi tuleb neil maksta kuupmeetri eest 4 krooni 70 senti. “Kui nad hakkavad kollektiivselt terve maja kaupa gaasi ostma, siis lähevad nad teise hinnagruppi, sõltuvalt maja suurusest võib hind neile isegi madalamaks minna,” ütleb Vaker.
Kui kauaks uus hind kehtima jääb, ei julge Vaker ennustada. “Aasta püsib see hind kindlasti. Praegu kaalutakse võimalust, et hindasid hakatakse kord aastas üle vaatama.
Et gaasi hinna tõus sunniks kütmiseks odavamaid alternatiivseid võimalusi otsima, Vaker ei karda.
“Meie eesmärk on pakkuda kvaliteetset kaupa - et kvaliteetne gaas oleks alati olemas. See on see, mis meie klienti hoiab. Saksamaal on eratarbijate jaoks gaas küttena praktiliselt valdav ja seda vaatamata õli- või kaugkütte tunduvalt madalamale hinnale. Loeb mugavus ja kvaliteet.”
Aastased küttekulud sõltuvalt energiakandjast
Ehitatava elamu kütteks energiakandja valikul tuleb lähtuda ühelt poolt ekspluatatsioonilistest, teiselt poolt küttesüsteemi ehituslikest kulutustest. Õigele lahendusele viib vastav majanduslik kalkulatsioon, arvestades elamu olelustsükli ehk elukaare pikkusega.
150-180 m² üldpinnaga praeguste soojustusnõuete kohaselt ehitatud elamu vajab küttevõimsust 10 kW. Tallinna ja Harju maakonna klimaatilistes tingimustes vajab selline tarbija aastas soojust 26 MWh. Kütuse kulu määramisel on eeldatud hea kasuteguriga katelde kasutamist.
Kui vajalik küttevõimsus on erinev toodud näitest (10 kW), võib aastase kütusekulu orienteeruva maksumuse määrata tarbija võimsuse ja 10 kW suhtarvu abil.
Anti Naulainen
