Praegu kehtiva planeerimis- ja ehitusseaduse järgi võib igaüks endale ise ühepereelamu või taluhoone projekteerida ning ehitada. Projekti peab kinnitama arhitekt ja omavalitsus annab ehitusloa.

Algne seaduseelnõu piiras ise ehitamist

Majandusministeeriumi Interneti-koduleheküljel on uue ehitusseaduse eelnõu esialgne kava. Ehitamisel on kolm põhinõuet: ehitus peab käima ehitusprojekti järgi, ehituseks peab olema ehitusluba ja ehitada võib ettevõtja, kes on registreeritud riigi erinõuetega aladel tegutsevate ettevõtjate registris.

Sõltuvalt hoone suurusest on mõni erand. Kuni 60ruutmeetrise ehitusaluse pindalaga ja aluspinnast kuni 4meetrise kõrgusega väikeehitise, millel ei ole avalikke funktsioone, ehitamiseks piisab omavalitsuse kirjalikust nõusolekust.

Avalikkuses on enim vastukaja leidnud nõue, et suurema kui 60ruutmeetrise ehitusaluse pindalaga eramut võib ehitada vaid ettevõtja, kes on kantud riiklikusse erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrisse.

Ise võib ehitada kui tahes suure eramu

Ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Karin Varkeli sõnul jääb ise ehitamise võimalus ka tulevikus alles. “Keegi pole kavatsenud seda ära keelata. Riigi huvi on kontrollida, sest riik peab tagama ehitiste ohutuse.” Varkeli sõnul ei ole ka eelnõu praegusest sõnastusest võimalik omaehituse keeldu välja lugeda. “Igaüks võib ju ennast registrisse kanda.”

Endale ise pisut suurema kodu ehitajad pääsevad siiski registrisse kandmisest. “60 ruutmeetrit jääb eelnõusse ühe parameetrina sisse, kuid sinna tuleb veel lisaregulatsioon, millele ei ole lõplikku ruutmeetrite arvu toodud, nii et sisuliselt omaehitatav hoone võib olla kui tahes suur,” selgitab Nõmme.

Iga ehitis saab kasutusloa

Praeguses sõnastuses nõuab ehitusseaduse eelnõu maja kasutusloa taotlemist kõigile enne 1995. aasta 22. juulit valminud ehitistele, sest enne planeerimis- ja ehitusseaduse kehtima hakkamist 1995. aasta juulis ei olnud kasutusluba olemas.

Esialgse kava kohaselt pidi kasutusloa taotluse esitama omavalitsusele hiljemalt 2004. aasta 1. jaanuaril. “Ka selles osas tulevad tõenäoliselt muudatused, kuid arutelu käib, praegu on veel vara kommenteerida,” ütleb Nõmme.

Vanemates hoonetes on aastatega tehtud palju omavolilisi ehitusi. Ministeerium ei näe probleemi niivõrd vanavanaisa ehitatud talumajas, vaid pigem Nõukogude ajal ehitatud korrusmajades tehtud omavolilistes ümberehitustes. Maja konstruktsioon muutub ja kui paneelid hakkavad kaela kukkuma, peab keegi vastutama.

Seadusega harjumine võtab aega

Seadusesse võib kirjutada mida tahes. Küsimus on selles, kas seadus ka reaalses elus toimima hakkab. Seaduse koostajad andsid endale aru - kolme ja poole aastaga on võimatu kõiki ehitisi kontrollida ja kasutuslubasid välja anda.

Kehtivad seadused nõuavad paneelmajakorteri seina augu lõikamiseks kooskõlastust, kuid paljud iseehitajad seda nõuet ei täida. Sarnaselt muutuks formaalseks ka kasutuslubade hankimine, kui see nõue praegusel kujul eelnõusse sisse jääks.

Ametnikud usuvad, kui praegu püstitada nõue, et vanades majades tuleb tehnilise ohutuse mõttes järelekontrolli teha, siis 25 aasta pärast on see inimeste teadvuses täpselt samamoodi nagu tehnoülevaatus. Kui kehtestada tähtajaks 25 aastat, siis ei hakkaks keegi ennast praegu liigutama.

Nõmme sõnul ei tulene uue ehitusseaduse nõuded euronõuetest, vaid tervest mõistusest. “Seaduseelnõu esitatakse valitsusele 4. juunil ja majandusministeerium väljendab oma seisukohti kogu ehitusvaldkonna reguleerimises.”


Euronõuetega kooskõlas

Plaanitav ehitusseaduse eelnõu on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga 89/106/EMÜ.

§ 3 lõige 1. Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei tohi põhjustada ehitise või selle osa varisemist, vastuvõetamatult suuri deformatsioone, ehitisosade, sisseseade või paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, samuti erakorralise sündmuse tagajärjel tegeliku põhjuse suhtes ebaproportsionaalselt suuri kahjustusi.

§ 3 lõige 2. Ehitis peab tulekahju korral säilitama teatud aja jooksul oma kandevõime, ehitise sees peab olema takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele ja ehitisest peab olema võimalik evakueerida inimesi.

§ 3 lõige 3. Ehitis ei tohi ohustada selle kasutajate või teiste isikute elu või tervist. Takistatud peab olema ehitisest tingitud mürgiste või ohtlike gaaside või ohtlike osiste eritumine või müra või inimest ohustava kiirguse levimine või vee või pinnase saastumine või mürgitamine või ehitisega seonduva heitvee, suitsu, tahkete või vedelate jäätmete puudulik ärajuhtimine või niiskuse kogunemine ehitise osades või pindadel inimese elu või tervist või vara ohustaval määral.

§ 3 lõige 4. Ehitise kasutamine ja hooldamine ei tohi kaasa tuua ettearvamatuid riske ja õnnetusi, nagu näiteks on elektrilöögid ja vigastused plahvatuse tagajärjel.

Anti Naulainen