Leidmine läks raskelt. Puhus tugev tuul ja koer tundis küll meelemürgi lõhna, kuid ei osanud täpselt selle asukohta määrata. Autol tuli isegi uksed maha võtta enne, kui koer peidiku avastas.

Turul maksab üks gramm amfetamiini 400 krooni. Vilma leidis selle ainsa korraga 600 000 krooni väärtuses mõnuainet. Narkorühma juhi Rene Bertingu hinnangul tuleb väiksematest leidudest julgesti teist sama palju lisaks.

Juhendaja Oleg Potaptðuk naerab, kui räägib narkokoera preemiatest. “Poolteise kilo amfetamiini leidmise eest saime tänukirja. Lugesin selle Vilmale ette,” ütleb ta. “Raha... ei, seda küll ei saanud.”

Narkomaanide hirm

Aprillis 5aastaseks saav siledakarvaline retriiver Vilma liputab politsei koertekasvanduse treeningukeskuses külalisi nähes saba ja hoiab kindlalt hammaste vahel pisikest palli - oma lemmikmänguasja. Vilma kõrval istub teine Eesti narkomaanide hirm, pruunikarvaline Justina.

Juhendajate Oleg Potaptðuki ja Natalja Mihhailova hinnangul on Justinal isegi parem nina kui Vilmal, aga ta on veel noor ja kogenematu.

Oleg peidab marihuaanalõhnalise riidelapi treeningauto pagasiruumi. Natalja püsib koertega eemal ja ei luba neil uurida, mis toimub.

“Muidu nad näevad, kuhu mõnuaine pannakse,” põhjendab Natalja. Kui koer umbes 5 minuti pärast auto juures lahti lastakse, jookseb ta saba liputades paar tiiru ümber auto, hüppab kapotile, nuusutab juhipoolset esiust ning teeb siis veel ühe tiiru, kuni jääb peatuma pagasiruumi juurde.

Vilma vaatab juhendajale korraks silma ning paneb käpa võidukalt auto tagumisele kapotile. Aega kulus 23 sekundit. Tasuks on koerale pikk pai.

Justinal kulub sama kaltsutüki leidmiseks poolteist minutit. Noor nagu ta on - enne auto uurimist nuusutab ta põhjalikult üle ajakirjanikud ja fotokoti.

Narkootsing meeldib koertele

Natalja sõnul lähevad koerad elevile, kui nad kontrollkäigule kaasa võetakse. Politseiautos ei suuda nad rahulikult istuda ja liputavad ärevusest saba.

Tavaliselt võetakse reidile mõlemad koerad, sest üks koer suudab korraga töötada umbes 20 minutit ja vajab siis pooletunnist puhkust.

Narkokoerad on sõbrahingega. Nad pole kordagi närviliseks läinud ega kedagi rünnanud. “Vahel on koerad küll määrinud inimeste rõivaid, sest nad hüppavad käppadega taskule, kus on narkootikume,” seletab Oleg. Kuid koerad pole seda kunagi asjatult teinud, alati on taskus tõesti olnud meelemürki.

Narkootikume avastama õpivad koerad mängides. Kõigepealt otsivad nad palli. Siis valitakse plastist auklik pall, kuhu juhendaja paneb narkootikumilõhnalise riidelapi.

Nii on küllalt lihtne neid õpetada enamlevinud narkootikume otsima - moonipuru, marihuaanat, ecstasy’t, amfetamiini ja heroiini.

“See on muinasjutt, et narkokoerad on ka ise narkomaanid. Narkootikumi leidmine on koera jaoks mäng - kui ta tunneb näiteks amfetamiinilõhna, siis lööb talle kohe pähe, et see on minu pall, ja ta hakkab palli otsima,” selgitab Oleg.

Vilma sööb sama, mida tavakoerad - vorsti, kuivtoitu ja konti. “Chappi talle ei maitse,” selgitab Natalja, kes narkokoertele söögi muretseb. Päevas on mõlemale ette nähtud 600 grammi toitu.

Natalja sõnul jätkub Vilma karjäär veel kolm aastat ning siis jääb kutsu pensionile.

Olegi sõnul oleks vaja Tallinna vähemalt 10 narkokoera. Soomes on rohkem kui 200 narkokoera, kes saavad edukalt hakkama ka pommide otsimisega.


Vibe on suurim narkopesa

Tallinna narkopolitsei juht Rene Berting kinnitab, et koeri ei käida juhuse peale näitamas. “Kogu töö põhineb varem hangitud infole,” selgitab ta. “Me ei lähe näiteks ühtegi klubisse selle mõttega, et võtame nüüd koerad ja uurime näiteks Hollywoodi uksel kõik inimesed läbi.”

Berting ütleb, et mitmel pool ei hoolitagi enam narkotarvitajatest. Neid on liialt palju. “Näiteks Rootsis süstivad narkomaanid end metroos. Politsei kõnnib mööda ja ei tee mitte midagi.” Kuid ta arvab, et Eestis on võimalik narkootikumide tarvitajaid kontrolli all hoida.

Berting märgib, et ööklubidest ja meelelahutuskohtadest levi-vad narkootikumid alternatiiv-üritustel - näiteks Vibe´idel.


Narkokuritegevus suurenes viis korda

Narkokuritegevus suurenes Tallinnas tänavu 11 kuuga rohkem kui viis korda möödunud aasta sama ajavahemikuga võrreldes. Politsei registreeris 11 kuuga 534 narkokuritegu, möödunud aastal samal ajal vaid 100.

Tallinna abilinnapea Leivi Ðer arvab, et mingit plahvatust siiski ei ole. “Politsei on tänavu hakanud lihtsalt aktiivsemalt narkokuritegusid registreerima,” kinnitab ta BNSile.

Tarmo Michelson