Prokurör Toomas Tombergi sõnul leidsid Eesti Päevalehe artikli põhjal algatatud kriminaalasjas Laanepõllu vastu esitatud paljudest süüdistustest kinnitust vaid kaks episoodi, millel on kuriteo koosseis.

“Üks on see, et Laanepõld sundis reameest vägivalda kasutades suitsukoni ära sööma,” lausus Tomberg. “Teine see, kus Laanepõld üritas sõduril nööpi eest ära tõmmata ja kui see ei õnnestunud, siis käsutas ajateenija rühma ees pikali ning pani talle jala seljale.”

Prokurör Tombergi sõnul leidsid suures osas kinnitust ka teised mereväeohvitser Laanepõllu vastu esitatud süüdistused, kuid nende puhul ei leitud kuriteo koosseisu. “Need süüdistused jäävad selle kohtuasja juures illustreerivaks materjaliks,” ütles Tomberg.

Kuriteo koosseis puudus episoodides, kus Laanepõld sundis sõdureid metsalaagris sööma mustadest kiivritest, keelas neil sooje riideid kanda ning ähvardas üht reameest peadpidi vastu laevareelingut peksta. Samuti episoodides, kus üks ajateenija pidi Laanepõllu käsul kõrges palavikus kolm päeva metsalaagris olema ning teine põlveoperatsiooni eel kägarkõndi tegema. Sõjaväepolitsei ei leidnud kinnitust ajateenijate süüdistusele, et Laanepõld varastas automaadipadruneid.

Mereväes ajateenijaid mõnitanud lipnik Laanepõld oli määratud rühmaülemaks ebaseaduslikult, kuna kaitseväeteenistuse seaduse järgi võib tegevteenistuses olev lipnik töötada vaid erialaohvitseri ametikohal.