Ligi kaheksa aastat kitsaste pesemisvõimaluste pärast vaevelnud Kalevi üksikjalaväepataljonis peavad ajateenijad ootama pikas järjekorras, sest kogu pataljonile meestele on vaid mõned pesemiskohad.

"Omavahenditest ei suudaks me küll pesemiskohti juurde ehitada," lausus pataljoni staabiülem Ahti Kurvits. "Loodame, et äkki aitab kaitseministeerium meid tulevikus rahaeraldusega."

Samas ehitab kaitseministeerium oma Sakala tänava hoonesse nelja inimest mahutavat sauna. Tööga alustas ministeerium endise kaitseministri Andrus Ööveli ametisoleku ajal.

"Saunaehitus kerkis kunagi päevakorrale just hügieeni eesmärgil, sest ministeeriumis töötab umbes 130 inimest ning pesemisvõimalused on seni olnud suhteliselt kehvad," põhjendas kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko saunaehitust. Tema sõnul koosneb praegu viimistletav saun eesruumist, kahe segistiga dushiruumist ning leiliruumist.

"See on nagu väike peresaun ning minu hinnangul ei tasu selle ehitamisele erilist tähelepanu pöörata. Praktiliselt igal teisel ministeeriumil on oma saun," ütles Mikko. "Kindlasti mõjub saun stimuleerivalt ka töötajatele."

Kalevi pataljoni tagalaülem Eduard Meresmäe ei osanud täpselt öelda, kui palju vajaks pataljon raha normaalsete pesemistingimuste loomiseks. "40 000 krooniga vist hakkama ei saaks, kuid ega see summa oluliselt suurem kah tule," sõnas ta.

Viru üksikjalaväepataljoni staabiülem Urmas Paju ütles, et nemad vajaksid juurde paari dushikohta, mis läheks tema hinnangul maksma kokku 2000–3000 krooni. "Pesemiskohtade loomiseks oleks vaja ainult tsementi, plaate ja segistit, ega need palju maksa," sõnas Paju.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar hindas ministeeriumi sauna hinda normaalseks. "Võrreldes Mart Laari sekretäri tooli maksumusega lausa imeodav," sõnas ta. "Samas saan aru, et nii kaitseministeeriumi ametnik kui lihtsõdur tahavad normaalselt pesta, kuid ministeerium peaks olema eelkõige ikkagi sõjaväe olmetingimuste parandamise eest väljas."

Peaministri nõuniku ja valitsuse pressibüroo direktori Kaarel Tarandi hinnangul kulutab kaitseministeerium raha seaduspäraselt ning otstarbekalt. "Seetõttu ei näe ma ka saunaehituses midagi halba," ütles ta. "Üldiselt suhtun väga positiivselt sellesse, et eestlased tahavad end pesta, pealegi on eesti saunatraditsioonid väga vanad."

Saunalembesed ministeeriumid

Lisaks kaitseministeeriumile on saun välis- ning rahandusministeeriumis, kus ametnikud kasutavad leilimõnusid aktiivselt.

Rahandusministeeriumil on aastaid tagasi ehitatud väike saun, kus leiliruumi mahub korraga kuni viis inimest. Ministeerium on sauna kasutamise mees- ja naisametnike vahel päevade kaupa ära jaotanud. Nii saavad mehed käia saunas kolmel ning naised kahel nädalapäeval. Sisereeglite järgi ei tohi sauna kasutada töö ajal, saunaskäik võib alata pool tundi enne tööpäeva lõppu.

Välisministeeriumi hoones on saun juba keskkomitee ajast ning seal käivad pärast tööpäeva peamiselt tehnilise töö tegijad, nagu santehnikud ja autojuhid. Ministeeriumi kontoritöötajad pole viimastel aastatel hoones olevat sauna kasutanud.

Teede- ja sideministeeriumis küll sauna pole, kuid endise ministri Andi Meistri ametisoleku ajal rajati tema kabineti taga olevasse tuppa dushiruum.

Oliver Rand