Sõdurite õigused pannakse seadusega paika
Eesti Päevaleht kirjutas kaks kuud tagasi, kuidas oktoobri keskel Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni kontrollkäigu teinud õiguskantsler Indrek Teder avastas hulganisti ajateenijate põhiõigusi riivavaid rikkumisi.
Kaitseministeerium teatas nüüd, et kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt peavad sellised piirangud vastama kaitseväe väljaõppe eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
Piirangute ulatuse määravad ministeeriumi teatel maa-, mere- ja õhuväes kindlaks nende väeliikide ülemad. Seaduses sätestatud piirangute puudumisel võib kaitsevägi ise väljaõppe huvides kohaldada vajalikke piiranguid.
Praegu kehtivad seadused ei sätesta mitmete ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid, millede rakendamine on samas hädavajalik kaitseväe väljaõppe läbiviimiseks ning kaitseväelise distsipliini säilitamiseks. Sellisteks piiranguteks on näiteks mobiiltelefonide kasutamise piiramine ja juustepikkus.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on ametlikult seaduses sätestatud piirangute puudumisele tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler ning nimetatud seadusemuudatusega see probleem lahendatakse.
Seaduse terviktekst valmib 2010. aastal
„Ajateenijate mõnede vabaduste piiramine on kaitseväes vajalik väljaõppe efektiivseks läbiviimiseks ning kaitseväelise korra ja distsipliini hoidmiseks. Samas peavad kõik piirangud olema ka seaduses sätestatud, samuti peab olema paika pandud see, kes määrab piirangute ulatuse juhul, kui teised seadused piiranguid ei maini,“ ütles Aaviksoo.
Kaitseministeerium plaanib sel aastal välja töötada kaitseväeteenistuse seaduse uue kontseptsiooni, mille alusel valmib 2010. aastal seaduse uus terviktekst. „Kaitseväeteenistuse seadust on alates selle kehtima hakkamisest 2000. aastal sedavõrd mitu korda muudetud, et terviku tajumine on muutunud raskeks. Samuti vajab kaitseväeteenistust nii sisulist kui juriidilist ülevaatamist seoses elu enda ette seatud korrektiividega,“ lisas kaitseminister.
Samuti pikendatakse seadusemuudatusega vanemallohvitseride ehk veeblite auastmete vanust. Praegu on veebliauastmete vanuseks (st ajaks, mis kulub uue auastme saamiseks) 2-4 aastat, mistõttu on vanemallohvitseril põhimõtteliselt võimalik nooremveeblist ülemveebli auastmeni tõusta vaid 12 aastaga, millega ammendub vanemallohvitseri karjäärivõimalus liiga kiiresti. Edasipidi suureneb veebli-auastmete vanus 4-8 aastani, mis on kooskõlas ka Kaitseväe Peastaabi ja Kaitseväe Võru Lahingukooli poolt välja töötatud vanemallohvitseride karjäärimudeliga.
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõuga lubatakse edaspidi tegevteenistusse allohvitseri ametikohale reservlipnikke, säilitades neile samas presidendi poolt antud ohvitseri auastme. Seni oli lipnike tegevteenistusse võtmisel nende auastme säilitamine raskendatud. Lisaks täiendatakse seadusemuudatustega erialametikohtadel teenivate kaitseväelaste haridusnõudeid.
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõu ja seletuskirja võib leida portaalist eÕigus aadressil http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=245429
