Esimesi imepisikesi lillejuppe leidsid tallinlased oma koduaedadest juba nädalavahetusel, enam-vähem samal ajal ilmusid esimesed lilled ka Lõuna-Eestisse. “Juba õitsevad ka lillade õitega katkujuur, must lumeroos ja erkkollane ülast meenutav lumekupp,” ütles Tartu Ülikooli botaanikaaia botaanik Jaak Palumets.

Metsalillede õidepuhkemisega peab Palumetsa sõnul veel veidi ootama, ehkki mõnel aastal on sinililled juba naistepäevaks väljas ja ülased märtsi lõpuks. “Tänavu ei ole nii, taimede areng sõltub kevadel ikka otseselt soojusest ja kui seda ei ole, siis miski ei arene,” nentis ta.

Tänavuse suurima lindude rändelainega saabus eile Eestisse hulganisti kiivitajaid, põldlõokesi ja laululuiki.

“Esimesed linnuparved jõudsid eile Pärnumaale, soojalaine tõi juurde ka künnivareseid ja juba on ilmunud ka kalakajakad,” ütles Eesti Ornitoloogiaühingu projektijuht Andres Kalamees.

Lisaks üksikutele talvitunutele on Eestisse juba saabunud 50-100-pealised kuldnokasalgad. Kohe-kohe on oodata lauke, varte, sookurgi, metsvinte ja linavästrikke. “Kuna märts on selline ebakindel kuu, siis võiksid inimesed veel linde toita, kuid juba toidukogust vähendades,” soovitas ornitoloogiaühingu projektijuht.

Meteoroloogiainstituudi osakonna juhataja Ergo Pärna sõnul on paar päeva tagasi valla pääsenud suurveed tõstnud Eesti jõgede veetaset vaid 50-150 sentimeetrit, mis jääb tavapärastele tõusuvetele ligi meetriga alla.

”Enim on veetase tõusnud Pärnu jões, Väike-Emajões ja Kasari jões, kus veetase on kerkinud 120-150 sentimeetri võrra,” ütles Pärn BNS-ile.

Soomaal Raudna jõe ääres elava Aleks Linniku sõnul on veetase Raudnas tõusnud viimase kahe ööpäeva jooksul 90 sentimeetrit. Samuti Raudna jõe ääres elav Indrek Hein aga ei kiirusta ”viiendaks aastaajaks” nimetatavat üleujutust ennustama. ”Mõned looduse märgid on veel puudu” sõnas Indrek.