Eelmise nädala lõpus Kuressaare supelrannas kaldalähedasest veest võetud proovi analüüsimisel leiti sellest sinivetikat Microcystis. Märkimisväärset kogust sinivetikaid kaldast mõnikümmend meetrit eemal võetud proovis siiski ei leitud ja terviseameti Saaremaa esinduse inspektor Urve Raag rääkis ajalehele Saarte Hääl, et palja silmaga ei olnud üleeile vee õitsengut näha ei Kuressaare ega ka Mändjala rannas. Kuna tugeva tuule tõttu ei paiknenud fütoplankton proovi võtmise ajal lahes ühtlaselt, võetakse täpsema vetikasisalduse teadasaamiseks sel nädalal Kuressaares lisaproove.

Oht, et sinivetikas peagi ka teistesse randadesse jõuab, on Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professori Urmas Lipsi sõnul vähe tõenäoline. „Tallinna lahest on küll leitud väikeses koguses sinivetikahelbeid, kuid need ei kuulu toksilisele liigile. Peale selle on vetikaalgeid leitud mitte rannast, vaid avamerelt,” rääkis ta. Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Aune Annuse sõnul on ka Saaremaal leitud sinivetikakogus liiga väike, et inimestele otsest ohtu kujutada. „Tervisekaitseamet pole leidnud veel kusagilt veekogust märkimisväärset kogust, mis võiks inimorganismile ohtlik olla,” märkis ta ja lisas, et see, kui kiiresti sinivetikad veekogudes vohama hakkavad, sõltub eelkõige ilmastikuoludest ja tuulest – kui ilm püsib soe ja tuuline, siis võib ka mandril tasapisi vesi õitsema minna.

Soome lahes seis hea

Ka Eesti mereinstituudi vanemteadur Georg Martin tõi esile, et paras aeg vee õitsenguks saabub just soojemate ilmadega ja vetikaile soodsate ilmade jätkudes tekib eriti siseveekogudes oht, et vohama hakkavad ka mürgised liigid. Kuigi Tallinna ümbruses on ka kaks automaatmõõtesüsteemi, mis vee kvaliteeti mõõdavad, peab Lipsi sõnul praegu järjepidevalt kontrolli tegema. „Üleeilse seisuga võib Soome lahe olukorra heaks kiita. Täna (eile – toim) on plaanis võtta ette veekogude puhtuse uurimine Tallinna lahe piirkonnas, et näha, mis edasi saab.” Täpsem prognoos selgub nädala lõpuks, eeldatavasti reedel või laupäeval.

Sinivetikad

Õitsvat vett juua ei tohi

Pärast ujumist peaks end puhta veega üle loputama

•• Vee õitsengu tunnused on vee väga väike läbipaistvus, sogasus, kollakasrohekas, sinakasrohekas või sinakas sillerdav toon. Kaldaliival vee­piiri läheduses võib olla sinakas vööt, sinakasrohelised või kolla­kasrohelised tombud või sama värvi kiht.

•• Õitsvat vett joogiks kasutada ei tohi. See ei kõlba ka koduloomade ja -lindude jootmiseks ega taimede kastmiseks.

•• Õitsvas vees suplemine võib tekitada tervisehäireid, eriti väikelastel, kes on tundlikud ka vähese koguse mürgise vetikavee suhtes.

•• Mürgistuse vältimiseks tuleks sinivetikaid sisaldav vesi kehalt ja eriti silmadest puhta veega maha pesta. Kui vetikaid sisaldavat vett on alla neelatud, tuleks püüda see võimalikult kiiresti välja oksen­dada.

•• Sinivetikamürgistuse sümptomid võivad sarnaneda gripi omadega: peavalu, palavik ja/ või seedehäired. Sageli on ka naha- ja silmaärritusi. Raskematel juhtudel võivad mürgid põh­justada valulist kõhulahtisust, oksendamist, palavikku ja sil­ma­de põletikku.