Soe talv mõjub hüljestele laastavalt
„Valdavas osas Läänemere hüljeste harjumuspärastes poegimiskohtades praegu jääd ei ole ning kui seda lähiajal ei tule, siis mõjub see siinsele hülgepopulatsioonile laastavalt,“ rääkis Päevaleht Online’ile hülgeuurija Mart Jüssi.
Ta selgitas, et Eesti vetes elav viigerhüljes on arktiline loomaliik ning vajab poegimiseks kindlasti jääd. Samuti meie rannikul elava hallhülge jaoks on jää küll eelistatud poegimispaik, kuid parema võimaluse puudumisel sünnitab ta oma pojad väikesaartele, kus on hülgepoja jaoks hoopis ebasoodsamad tingimused.
Jüssi sõnul algab hüljeste poegimisperioodi kõrgaeg veebruari keskel ning kestab umbes märtsi lõpuni. „See on see aeg, mil Läänemeri on jääs olnud. Kui lähiajal peaks tegema kõva pakast, siis oleks hüljeste olukord märksa leebem, kuigi tegemist oleks uue värse jääga, mis ei ole ka loomade jaoks kõige parem lahendus,“ ütles ta.
Suure tõenäosusega saavad maismaale sattunud hülgepojad hukka. „Kahjuks pole midagi parata. Inimesed ju heast tahtest piisaval hulgal jääd merre panna ei saa,“ nentis Jüssi.
Jüssi selgitas, et viigerhüljes elab 30 aastaseks, millest ta umbes 20 aasta jooksul poegib ning seega lühem soe periood liiki tervenisti ära ei kaota.
„Liiki ohustamiseks peab aset leidma pikem protsess, kus umbes põlvakonna jagu on juurdekasv nõrgestatud. Üks soe talv võib olla dramaatiline sündmus, kuid selleks, et hakata liigile keskkonna poole pealt negatiivselt mõjuma peaks enam vähem järjestikkusi soojasid talvesid olema kümne ringis,“ rääkis Jüssi.
Teadlase kinnitusel tekiks alles siis olukord, kus oleks tegemist väga nõrga põlvkonnaga, sest nii pika aja jooksul ei kasva peale noori uusi loomi, kes peaksid asurkonda tugevdama.
