Sõjamuuseumi direktor Indrek Tarand nõustab Gruusia reforme

 (11)
Sõjamuuseumi direktor Indrek Tarand nõustab Gruusia reforme
Rauno Volmar

Ministeerium ja muuseum panustavad nõustamisprojekti veerand miljonit.

Kõrvuti ekspeaminister Mart Laariga on viimase aasta jooksul Gruusia reforme nõustanud ka kindral Laidoneri muuseumi direktor Indrek Tarand. Kokku maksab Laari nõuandvat rolli toetav projekt 244 000 krooni, riigi osa moodustab sellest 212 000 ja sõjamuuseumi osa 32 000 krooni.

Muuseumi eelarve osa väljendus aastapikkuses projektis Tarandi sõnul kaudsetes kuludes. “Probleem on selles, et muuseum maksab kaudselt – ma helistasin näiteks muuseumi telefonilt ja teinekord tegin ka mingi koopia,” rääkis Tarand. “Kui on küsimus, miks muuseum seda tegi, siis jah, ma oleksin võinud teha ka eraldi NGO. Aga kui on olemas juba juriidiline keha, siis sai seda kasutatud.”

Saakašvili majandusnõustajana tegutsev Mart Laar põhjendas Tarandi kaasamist mullu novembrist tänavu oktoobri lõpuni kestvasse projekti sellega, et ühelt poolt oli vaja Eestist täiendavat infot koguda ning ühtlasi taotles täiendavat tehnilist abi ka Gruusia. “Indrek Tarand osutus nii oma pädevuse kui ka välisministeeriumi töökogemuse tõttu antud teemadele sobivaks kandidaadiks,” selgitas Laar.

Emotsionaalsed sisendid

Välisministeeriumi ametlik arengukoostööprojekt kirjeldab selle elluviimist Tarandi poolt üsna värvikalt. Näiteks oli tänavu juunist oktoobrini projekti teostamise teises etapis plaanis kolm visiiti “projektlahenduse valiku optimeerimiseks ning implementatsiooniks tarvilike emotsionaalsete ja administratiivsete sisendite paigaldamine”.

Tarand möönis, et sellise lausekonstruktsiooni mõistmine võib olla keeruline. “Tõsi, sellest oleks ka võib-olla söör Humphrey Applebyl (tuntud bürokraat raamatust “Jah, härra minister” – toim) keeruline aru saada,” ütles ta. Rahvakeelde panduna tuleks emotsionaalsete sisendite all Tarandi sõnul mõista seda, et kui ka riigijuhid lepivad idee tasandil mingites sammudes kokku, siis praktikas ei hakka nemad näiteks Gruusia veini turustama ja selleks Eesti kaupmehi otsima. “Kohati on see paralleelne töö sellega, mida teeb saatkond, kes otsib Georgiast veinitootjaid. Ja mina omakorda vaatan siitpoolt ja pakun veinikaupmeestele: “Oleks tore, kui te võtaks vaevaks ja nendega räägiks”,” märkis Tarand.

Üldjoontes iseloomustas Tarand oma tööd Gruusia reformide nõustamisel tehnilisena. “Näiteks kui Saakasˇvili ja Laar vahetasid mõtteid ja otsustasid, et “teeme nii”, siis mina hiljem suhtlesin neil teemadel Saakasˇvili kantselei ja administratsiooniga,” selgitas ta.

Kokku käis Tarand Gruusias neljal korral, neist kahel korral koos ekspeaminister Laariga, kelle hinnangul on nõustamisel olnud väga konkreetsed ja head tulemused. Tarand ise jäi sel kuul lõppeva projekti tulemuslikkust hinnates veidi tagasihoidlikumaks. “No see on selline comme ci, comme ça. Mõned ettevõtmised on olnud edukad, aga mitte sajaprotsendiliselt,” tõdes ta.

Väljavõtteid projektist


Indrek Tarand ja Mart Laar

Projekti selgitus

•• “Eesti sõjamuuseum kindral Laidoneri muuseum on põhimääruse alusel tegutsev riigimuuseum, millel on juhuse tõttu töötajaid, kellel on ilmselgeid kogemusi rahvusvaheliste delikaatsete missioonide korraldamisel, samuti on sattunud töötajaskonda inimesi, kes on saatuse tahtel NSV Liidu armees kohtunud vägagi paljude georgiinidega, kellest mõnedki on rooside revolutsiooni järel asunud olulistele positsioonidele Gruusia reformide suunamisel.”

Indrek Tarand: “Olen kohtunud kahe endise sõjaväekaaslasega, kes on ametis jõustruktuurides ehk siis kaitseministeeriumis ja kaitseväes. Muidugi oli nendega meeldiv kohtuda üle hulga aja, aga kohtumistest oli kasu ka, kuna nad olid tegutsemas selles konkreetses valdkonnas ja mingi olemasolev inimestevaheline usaldus võib-olla tuleb selles osas kasuks. Sest meile ka ju ei meeldi, kui keegi väljast tuleb meid õpetama.”

•• “[Projekti] strateegiat iseloomustab äärmine paindlikkus, koostöö juhtivate majandusekspertidega ning kohaliku poliitilise kultuuri austamine, kuid mitte vältimatu nõustumine selle iseärasustega.”

Mart Laar: “Indrek Tarandil on alati värvikas stiil olnud. Tema tööga kursis olevana võin ütelda, et saan üsna hästi aru, mida ta nimetatud lausetega mõtleb. Selle eesti lugejale lahtiseletamiseks tuleks Gruusiast ja selle reaalsustest romaan kirjutada.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare