Sõjas oligarhidega on teravik suunatud Aina¯rs Šlesersile
Meenutuseks nii palju, et eelmisel nädalal korraldas Läti korruptsioonivastase võitluse büroo KNAB läbiotsimisi mitmes ettevõttes ja küsis parlamendilt luba ühe seimisaadiku majapidamise puistamiseks. Seimi enamik saadikult puutumatuse võtmisega nõus ei olnud, kuigi läbiotsimise oli sanktsioneerinud nii peaprokuratuur kui ka kohus. Seejärel teatas president Valdis Zatlers, et saadab laiali parlamendi, mis tema sõnul ei ilmutanud kohtuvõimu vastu austust.
Siinkohal võiks lugu hargneda mitmes suunas, kuid piirdub seekord selle seimisaadikuga. KNAB-i juurdluse keskne tegelane on parlamendisaadik, endine mitmekordne minister ja ka Riia aselinnapeana tegutsenud ärimees Aina¯rs Šlesers. Kuid sama kaasusega seotult on uurimise all ka Ventspilsi linnapea ja ärimees Aivars Lembergs ning parlamendisaadik ja ärimees, Rahvapartei liider Andris Šk¸e¯le.
Ametlikult on KNAB teatanud, et niinimetatud oligarhide kaasus puudutab 11 inimest, kellest kuus on ametiisikud. Seda rääkis eilsel pressikonverentsil KNAB-i asejuht Juta Strike. Asjaga on seotud ka 26 äriettevõtet ja selle raames on esitatud õigusabipäringud viiele välisriigile. Uurimise käigus on edukalt tehtud 42 läbiotsimist ja saadud olulisi tõendusmaterjale edasisteks toiminguteks. „Arvestades kogutud tõendite mahtu ja läbiotsimiste tulemusi, tean ma kindlalt, et see asi kokku ei kuku,” kuulutas Strike LETA teatel.
Strike sõnul käis uurimine juba ammu, kuid ta ei täpsustanud, kui kaua just. Läbiotsimistel saadi kätte suur kogus dokumente ja muid tõendeid, mis Strike meelest kinnitab, et läbiotsimiste ajastatus ja asjaolud olid uurimise seisukohalt õigustatud.
Läti meedias on juttu muidugi rohkem olnud. Näiteks portaal tvnet.lv kirjutas, et kriminaaljuurdlust alustati 20. mail ja KNAB-il on tõendeid, mis näitavad, et poliitikud, riigitegelased ja olulistes ametites olevad isikud osalevad aktiivselt mitme ettevõtte juhtimises ja otsuste langetamises, saades ka dividende salaja neile kuuluvatest firmadest. Jutt on eelkõige ettevõtetest Ri¯gas Tirdznieci¯bas osta (Riia kaubasadam), Zak¸usala Estates, Baltijas avia¯cijas siste¯mas (ehk airBaltic), Jaun-ri¯gas atti¯sti¯bas uzr¸e¯mums, Eurolinas ja Abi krasti. Delfi.lv teatel on KNAB arvamusel, et ebaseaduslik osanik neis firmades on just Šlesers, kes sellest oma majanduslike huvide deklaratsioonis ei ole teatanud.
Pärast parlamenti valimist mullu sügisel ei saanud Šlesers enam jääda Riia kaubasadama nõukogu juhiks, kuid KNAB-i andmeil saavutas ta oktoobri esimesel poolel, et sellele kohale määrati tema parteikaaslane ja praegune Riia aselinnapea Andris Ameriks. Sel moel säilitas Šlesers oma mõjuvõimu kaubasadama juhtkonna otsustes, mis puudutasid ka varjatult talle kuuluvaid ettevõtteid. KNAB-i väitel sai Šlesers kaubasadamast ka dividende.
KNAB-il olevatest materjalidest ilmneb, et mulluse valimiskampaania ajal nõudis Šlesers Air Balticu juhilt Bertolt Flickilt lennukompanii raha eest ebaseaduslikult enda ja oma partei reklaamide kinnimaksmist. Ta nõudis fiktiivseid lepinguid, millega meedias justkui reklaamiti Air Balticut ja populariseeriti Riiat, kuid tegelikult läks raha hoopis Šlesersi kampaaniasse. KNAB arvab, et Flick kuritarvitas oma ametiseisundit ja täitis Šlesersi ülesandeid, sõlmides Air Balticu nimel fiktiivseid reklaamilepinguid summa eest, mis ei olnud väiksem kui 100 000 latti.
Seda võib kahtlemata pidada ühe poliitiku valimiskampaanias suureks summaks, kui tegemist poleks multimiljonär Šlesersiga. Siinkohal võib tekkida küsimus, milleks on vaja sellist ebaseaduslikku rahastamisskeemi väidetavalt väga rikkale inimesele. Muidugi kui tegemist ikka on rikka ja mõjuvõimsa oligarhiga.
Äri + poliitika = Šlesers
Aga mis mees siis on Šlesers, kelle pärast suisa parlament laiali saadeti, nagu viitas ühe põhjusena selle otsuse teinud president?
1970. aastal sündinud ja Riias lapsepõlve veetnud Aina¯rs Lešcˇinskise tähelend sai alguse hoopis Norras, kus ta 1990. aastate algul elas ja rahvakoolis õppis. Kõrghariduseni pole ta küll jõudnud, kuid edukat äriajamist ja hiljem poliitikasse hüppamist see seganud ei ole. 22-aastasena asutas ta Norra-Läti ühisettevõtte, mis kandis bravuurikalt Läti info ja kaubanduse keskuse nime.
Nagu ta ise ühes mõne aasta taguses intervjuus tunnistas, raha tal ettevõtmise jaoks ei olnud. Kuid teda tutvustati ärimehe Viesturs Koziolsiga, kes õla alla pani ja on jäänud Šlesersiga seostatud äripartneriks siiamaani. Just Šlesersi-nimelise mehega, sest enne Norrast Lätti naasmist oli kodanik Lešcˇinskis abiellunud Inese Šleserega (miss Läti 1991. aastal) ja võtnud endale naise perekonnanime.
Pöördepunktiks oma elus on Šlesers nimetanud kohtumist Varner Groupi omaniku Frank Varneriga. Loodi ühisettevõte, mis avas 1995. aastal ühe rõivakaupluse Riias, kuid haaras mõne aastaga endale mitu kaubamaja ja ka hotelli ning laienes muudeski suundades. Kui 1997. aastal pool ettevõttest Varner Baltija maha müüdi, saigi Šlesersist miljonär. Tema enda sõnul „kukkus” tema pangakontole 20 miljonit Norra krooni ehk kolm miljonit latti.
Noor miljonär aga leidis, et riigi poliitika pidurdab äriajamist. Seega – poliitikasse! Nagu läks ludinal äriajamine, nii tegutses Šlesers tempokalt ka poliitikas, saades peaaegu kohe, 28-aastaselt majandusministriks Vilis Krištopansi valitsuses. Tõsi küll, tähelend paistis algul üürikeseks jäävat, sest juba järgmisel aastal oli ta peaministri soovil ministriametist prii, kuid naasis parlamenti, kuhu ta 1998. aastal oli valitud oma loodud Uue Parteiga. Erakond aga lõhenes ja 2000. aastal visati Šlesers sellest üldse välja.
Aga mis seal ikka, tuli luua uus erakond, mis sai nimeks Läti Esimene Partei, millega Šlesers järgmistel seimivalimistel edukalt esines ja mille järel sai Einars Repše valitsuses asepeaministriks. Varsti lasi aga ka Repše ta lahti, kuid kui Repše omakorda langes, naasis Šlesers taas asepeaministri ja transpordiministri kohale Indulis Emsise valitsuses. Transpordiministrina jätkas ta ka Aigars Kalvi¯tise valitsuses, kust pidi aga peaministri soovil lahkuma. Tee viis jälle tagasi parlamenti ja seejärel uuesti transpordiministri kohale, kus ta püsis kuni Ivars Godmanise valitsuse langemiseni 2009. aastal.
Vahelduseks munitsipaalpoliitikasse sukeldunud Šlesersist sai Riia aselinnapea, kui peamiselt venekeelse toetajaskonnaga Üksmeele Keskus 2009. aastal seal kohalikud valimised võitis ja Šlesersi erakonnaga (Läti Esimene Partei, millega mõni aasta varem oli liidetud Läti Tee nime kandev erakond) koalitsiooni moodustas. Mullustele parlamendivalimistele läks Šlesers juba peaministrikandidaadina valimisliidu Parema Läti Eest eesotsas, kuid tulemus oli üsna kehv – kaheksa kohta ja valitsusest väljajäämine.
Kõik need aastad on Šlesersist räägitud kui oligarhist, kelle ärihuvid on segatud poliitikaga ja vastupidi, kuid erinevalt ülejäänud oligarhide triumviraadist ehk Aivars Lembergsist ja Andris Šk¸e¯lest ei ole Šlesersile esitatud süüdistusi sellises ebaseaduslikus tegevuses nagu altkäemaksud, ametiseisundi kuritarvitamine, huvide konflikt või muu selline, kui võtta aluseks avatud ühiskonna eest võitleva ühenduse Delna kodulehel olev info.
Nüüd paistab olukord olevat muutunud, kui võtta aluseks Läti meedias levinud info, et korruptsiooni vastu võitlev KNAB kahtlustab väidetavalt Šlesersit selles.
Šlesers: president Zatlers teeb Ulmanist
•• Eile hommikul televisioonis esinenud Aina¯rs Šlesers lükkas ümber meedias levinud kuuldused, nagu astuks ta parlamendisaadiku kohalt tagasi. „Las seda otsustab ühiskond, varsti tulevad ju uued valimised,” ütles ta.
•• Šlesers esitas ka oma vaatenurga sellele, miks president Valdis Zatlers saatis parlamendi laiali vahetult enne selleks nädalaks kavandatud presidendivalimisi seimis. Šlesersi meelest püüab Zatlers koondada võimu enda kätte, nii nagu Ka¯rlis Ulmanis (pildil) 1934. aastal.
•• „Praegu on Zatlers piisavalt tugev, et ise dikteerida tingimusi. Miks ta ei peaks saama (uuesti) presidendiks, miks ta ei peaks määrama ise oma peaministri? Näiteks (presidendi kantselei ülema Edgars) Rinke¯vicˇsi. Tal on seimis 51 protsenti, ideaalne mudel. Ilma riigipöördeta, ilma põhiseaduslike muudatusteta,” selgitas Šlesers LETA vahendusel.
•• „Zatlers astus võitlusse oligarhidega üsnagi kangelaslikult. Unustas, et veel kaks nädalat tagasi lõunastas ja jõi heas tujus õlut Aivars Lembergsiga, arutades oma tagasivalimist. Võin öelda, et ka mul olid Zatlersiga kohtumised,” ütles Šlesers, kel enda sõnul olevat presidendiga sõbralikud suhted ja kui ajakirjanikke kohal ei ole, siis nad sinatavad.
•• „Siin on kaks varianti. Kui Zatlers valitakse, siis loob ta igal juhul partei. Põhimõtteliselt on see Putini mudel. Ka¯rlis Ulmanis haaras eelmise sajandi kolmekümnendatel võimu ebaseaduslikult. Praegu on aga Zatlersil küllalt suur rahva toetus. Ta võib luua partei,” ennustas Šlesers.
Läti ajakirjanik Pauls Raudseps: oligarhidel on selles võitluses palju kaotada
Läti president on pühapäevase jõulise sammuga tõestanud, et ta ei sõltu oligarhidest, arvab Läti ajakirja IR kolumnist Pauls Raudseps.
•• Kuidas hindate president Valdis Zatlersi otsust algatada rahvahääletus Läti parlamendi laialisaatmise küsimuses?
Laupäeval peetud kõnes tegi ta üsna selgeks, et ta pole rahul oligarhide suure mõjuga poliitikas ja viimaseks piisaks, mis karika üle ääre ajas, oli parlamendihääletus saadik Aina¯rs Šlesersi puutumatuse küsimuses (seimiliikmed polnud nõus temalt puutumatuse äravõtmisega – P. S.). Paljud inimesed olid sellest jahmunud. Seimi otsus oli otseses vastuolus uurimisorganite tegevusega.
•• Kas presidendi avaldused ja mure parlamendi pärast on teie hinnangul siirad?
Loomulikult on olukord nüüd keerukas, meil on ju neljapäeval presidendivalimised tulekul ja Zatlers on ise kandidaat. Kuid paljud inimesed on Zatlersi sammudele positiivselt reageerinud. Vastuvõtt on olnud pigem positiivne. Ta on presidendiametis tõestanud, et ta pole oligarhidest sõltuvuses.
•• Kuidas Läti enimräägitud oligarhid üldse said sellise mõju?
Šlesersil oli omajagu raha enne poliitikasse tulekut, kuid Andris Šk¸e¯le ja Aivars Lembergs said otseselt või kaudsemalt rikkaks oma poliitilise tegevuse tõttu. Lembergs oli juba enne Läti iseseisvumist Ventspilsi linnapea, Šk¸e¯le oli põllumajandusministeeriumi aseminister. Šk¸e¯le oli vastutav toiduaineettevõtete erastamise eest Lätis, aga ühel hetkel ilmnes, et ta on terve rea ettevõtete omanik. Nii Lembergs kui Šk¸e¯le on poliitikas kaua tegevad olnud, kuid nüüd kuuluvad mõlemad Läti viie rikkama inimese hulka. Igatahes on mõistlik eeldada, et nad on kasutanud rikkuse saavutamiseks ka oma poliitilist mõju.
•• Kellel neist oligarhidest on praegusest olukorrast ja uutest võimalikest valimistest kõige rohkem kaotada?
Kõik nad on ohus. Nende nimekirjad võivad ka seimist välja jääda. Ka Ventspilsi linnapeal Lembergsil on omajagu kaotada, sest president Zatlersi kõne oli tugevalt talle suunatud.
•• Olukord on omajagu keerukas, kuid mida te arvate, mis saama hakkab?
Presidenti valib seimis sada inimest ja läbi aegade on olnud näha, et see, mida inimesed ütlevad, kuidas nad hääletasid, pole kuigivõrd seotud sellega, kuidas hääled tegelikult jagunesid. Võimalik ka, et presidendivalimistel ei valita ära kumbagi praegu välja käidud kandidaati, ei Zatlersit ega ka Andris Be¯rzin¸šist. Keegi ei saa enamust. Igatahes selles olukorras on üsna raske edasist ennustada. On ka võimalik, et inimesed hääletavad referendumil seimi laialisaatmise poolt. Siis ilmselt on oodata järgmisi parlamendivalimisi septembris.
