Perenaine Tiiu Kukebal otsib suurima prao ja poetab käe sinna sisse. “Praegu pole asi nii hull nagu varem. Siis lendasid vahel kivid katusesse. Praegu lõhatakse meist kaugemal, aga praod seintes ei kao. Paari päeva eest kõndisin põllu peal, kui sireen huilgama hakkas. Mingi mees vehkis mulle kätega ja karjus midagi, vist vene keeles. Siis järgnesid paugud. Teine päev ei olnud mingeid sireene, kohe tulid paugud,” seletab Kukebal.

“Tänu Harku karjäärile oleme maailmast ära lõigatud,” sekkub vestlusringi naabermaja perenaine. ”Elame küll kohe Tallinna külje all, aga tundub nagu Alutaguse metsas. Tammi tee kaudu saime otse Paldiski maanteele. Vene ajal pani sõjavägi endisele Vääna raudteetammile betoonplaadid peale. Siis kiskusid karjääri praegused omanikud selle üles, veeretasid teele kivirahne ja ajasid mullavalle. Suure õiendamise ja protsessimise peale pandi tee otstesse möödunud suvel lõpuks lukustatavad väravad. Aga tegelikult kuhjatakse sinna ikka kogu aeg takistusi, et seda teed ei saaks kasutada. Me peame Tallinnasse sõiduks tegema kaheksa kilomeetri pikkuse ringi. Postiljon pole meil juba 20 aastat käinud!”

Juurde astub pragudega maja perenaise poeg: ”Tänu endise Ranna sovhoosi kanalatele jäid meie majad alles ja karjäär ei tunginud peale. Kui karjäär laieneb veelgi, kaob ilmselt ka meie teine ühendustee, Harku-Tabasalu tee. Ma ei tea, kuidas me siis käima hakkame? Kas peab helikopteri ostma?”

OAAS KARJÄÄRI KESKEL. Endisele Vääna raudteetammile rajatud tee on ühtlasi Harku ja Saue valla piiriks. Harku karjääri killustikutehas jääb Harku, karjäär ise Saue valda.

Vana karjääri põhja on rajatud asfalditehas, suured kallurautod sibavad alla karjääri põhja ja sealt üles. AS Harku Karjäärile kuuluvast karjäärist pumbatakse vesi välja ja suunatakse vanasse karjääri, kust see edasi Harku järve liigub. Joogivesi saab seega asfalditehaselt mürgiseid lisandeid Mendelejevi tabelist.

Umbes poolel teel Paldiski maanteeni jääb teele miniatuurne ja kaunis paekiviehitis – kunagine jaamahoone. Endise raudteejaama ümber on räämas aed, mida piirab kõigist külgedest karjääri järsk sein. Elamine on seal nagu saarel keset merd.

Maja peremees on aser Jarmomed. Ta asus kunagise raudteejaama hoonesse elama 1974. aastal. “Siis polnud karjääri, tee oli korralikult betoonplaatidega kaetud. Mõned aastad tagasi kisti aga plaadid üles ja visati karjääripõhja,” seletab elava loomuga tõmmu majaomanik.

Jarmomed tahab talle seadusega ettenähtud aiamaa erastada, aga Saue vallast tehakse selleks kõikvõimalikke takistusi. “Saue vald tahab, et me siit minema läheksime, ametnikud ei anna meile maad,” on mees kurb. Oaasis on Jarmomedil oma loomafarm – kanad, kassid ja lambad.

ABHAASIA EESTLANE TAHAB PUID KASVATADA. Paldiski maanteele lähenedes jääb paremat kätt soine lepavõsa. Täidetud pinnasele on kohati juba mulda veetud ja sinna on istutatud tuhandeid kuusevõrseid.

Peremees juhendab järjekordse täitematerjaliga saabunud kallurit. Mees on jälle tõmmu ja energiline, aga üllatusena räägib eesti keelt. Konstantin tuli Eestisse Abhaasiast Salme külast 1984. aastal.

Konstantinil on suured plaanid oma soisel maatükil. “Ostsin siia maa, tahan maja ehitada. Mulle pole vaja sood ja lepavõsa. Olen ärimees. Täidan selle maa ja vean mulla peale. Tahan siia istutada 8000 kuuske. Siin hakkavad kasvama tammed, kastanid.”

Siis saab aga Konstantin kurjaks: ”Ametnikud kiusavad, ei lase elada. Pinnase tõstmiseks on vaja luba keskkonnaametist, aga seda ma ei saa enne, kui ei ole projekti. Saue vald projekti ei kinnita. Harjumaa keskkonnainspektsiooni juhataja asetäitja on samas ka Saue vallavolikogu liige ja maakomisjoni esimees. See on nagu surnud ring. Mina nende ees ei kooguta ja oma maa pealt kuhugi ei lähe. Mul on siin ehituse jaoks toodud aiapostid, graniitäärekivid, ehituspaas. Tulevad keskkonnainspektsioonist, ütlevad, et see on prügi ja teevad protokolli,” räägib Konstantin.

Konstantin vaatab taas silma ja puhkeb naerma: ”Mina neid Saue ametnikke ei karda. Panevad vangi? Noh, las panevad. Lähen vangi, tulen tagasi, puud on vahepeal suureks kasvanud.”