Sõjaväelisi objekte hakkavad valvama Kaitseliidu liikmed

Kaitsejõud soovivad valvesüsteemi ümber korraldades seda ühtlustada Sõdurite aja kulutamine valvamisele segab väljaõppeplaani täitmist

Kaitsejõudude peastaap soovib selle aasta lõpuks anda varustusladude ja väljaõppekeskuste valvamise üle Kaitseliidu malevatele, et tõhustada ajateenijate väljaõpet ning ühtlustada valvamise korda.

Juba möödunud aastast valvavad kaitseliitlased Kalevi pataljoni Jägalas asuvaid ja praeguseks konserveeritud hooneid ning paari sideobjekti. Kokku hakkab Kaitseliit aasta lõpul valvama rohkem kui kümmet kaitseväelist objekti, sealhulgas laod, sideobjektid ja väeosad.

Kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna planeerimisjaoskonna ülema major Hannes Toomsalu sõnul on üks põhjus, miks kaitsevägi ei soovi ajateenijaid enam valvamiseks kasutada, vajadus üksuste ettevalmistamise efektiivsuse suurendamise järele.

“Väljaõppekavad on niivõrd pingelised, et aja kulutamine valvamisele ei võimaldaks väljaõppe eesmärke saavutada,” ütles Toomsalu.

Väljaõpe peab tasemel olema. Tema sõnul poleks Eesti lääneliitlased sellega eriti rahul, kui me valmistaksime ette vähese võimekusega üksusi ega kasutaks eraldatud ressursse, sealhulgas aega efektiivselt.

Teine põhjus valvesüsteemi muuta on see, et Kaitseliidu ülesanne on kriisi- või sõjaolukorras niikuinii objektivalve, sealhulgas ladude valvamine. “Seda tegevust on juba rahuajal otstarbekas harjutada,” märkis major Toomsalu.

Kaitsejõudude peastaabi pressijaoskonna ülema kohusetäitja lipnik Georgi Kokošinski sõnul on väeosades ajateenistuse lühenemise tõttu kaheksa kuuni tekkinud perioode, kus teenistuses on tavapärasest vähem sõdureid. Seetõttu ei jätku valveteenistuse korraldamiseks inimesi.

Periooditi napib ajateenijaid. “Väljaõppekeskustes on perioode, kus kuu kuni neli kuud pole ajateenijaid, seetõttu on otstarbekas, kui neid objekte valvab Kaitseliit,” ütles ka major Toomsalu.

Ta lisas, et valvesüsteemi ümberkorraldamise põhjuseks on ka soov süsteem ühtlustada.

“Näiteks eelmisel aastal oli objektidel seitse kuni kaheksa eri tüüpi valvet,” märkis Toomsalu.

Ka pole kaitseväe logistikakeskus huvitatud enam ladude valvamisest ise. Selleks oleks vaja lisafunktsioon välja arendada, kuid logistikakeskusel on selletagi piisavalt pingeline tegevuskava.

Objekte hakkavad valvama Kaitseliidu piirkondlikud malevad, mehi värvatakse valvesse vabatahtlikkuse alusel. Toomsalu sõnul eraldatakse Kaitseliidule valve korraldamiseks ka vajalikud ressursid.

Kaitseliit valvab

Kaitseliidu valve all olevad objektid:

• Kalevi üksik-jalaväepataljoni valve algas seoses väeosa konserveerimisega – 2002. a suvi

• Õhuseiredivisjoni radarijaam ja radarimastid – 2002. aasta

• Kaitseväe logistikakeskuse laod – 2003. a algus, vahetati välja kaadrikaitseväelased ja tsiviilisikud

• Suurtükiväegrupp – 2003. a jaanuar, vahetati välja ajateenijad

• Viru üksik-jalaväepataljon – veebruar 2003. a, vahetati välja ajateenijad

Kaitseliidu valvatavad objektid edaspidi:

• Lennubaas (pääsla) – aprill 2003. a, praegu valvavad ajateenijad

• Kaitseväe logistikakeskuse laod – aprill-september 2003. a, praegu kaadrikaitseväelased

• Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon – aprill 2003. a, praegu ajateenijad

• Pärnu üksik-jalaväepataljon – mai 2003. a, praegu ajateenijad

Allikas: kaitsejõudude peastaap