"Sõltumatu" kandidaadi valimine upitab ka erakonda
Seoses eesootavate valimistega on palju kõneainet tekitanud rohelised ja nende nimekirjas kandideerivad n-ö sõltumatud kandidaadid. Keda siis sõltumatut valides lõpuks riigikokku aidatakse, kas seda konkreetset isikut või mõnd roheliste üleriigilises nimekirjas esiotsas paiknevat erakonna liiget? Õige vastus on – mõlemat.
Teatavasti on meie valimissüsteemis olemas kolme sorti mandaate: isiku-, ringkonna- ja kompensatsioonimandaadid. Üleriigilised nimekirjad omavad tähtsust vaid viimaste puhul, kuna seal võetakse arvesse kõiki erakonnale antud hääli. Isiku- ja ringkonnamandaadi saamiseks loeb ainult see, kui palju hääli konkreetne kandidaat sai.
Seega on teoreetiliselt võimalik järgmine näitlik olukord. Kujutleme, et kandidaat C asub erakonna üleriigilises nimekirjas kuskil keskel ja kogub paar-kolmsada häält. Ringkonnas jääb ta häälte arvult näiteks kolmandaks. Sel juhul ei saa ta päris kindlasti isikumandaati ning väga suure tõenäosusega ringkonnamandaati ja ka kompensatsioonimandaati mitte.
Nagu valimissüsteemist näha, mängib kompensatsioonimandaatide jaotamisel rolli, mitu häält erakond üldse kokku sai. Seega võivad just partei üleriigilise nimekirja keskel asuva sõltumatu kandidaadi hääled otsustada, kas riigikokku pääseb samas nimekirjas näiteks kolmandal kohal asuv kandidaat, keda enamik valijaid rahvasaadikuna üldse näha tahta ei pruugi.
Nimekirjastatud vabatmehe valija toetab ka erakonda
Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul kinnitab, et just nii ongi – üks hääl valijalt kandidaadile mõjub alati ka häälena erakonnale ja olukord, kus sõltumatule kandidaadile antud hääled aitavad riigikokku hoopis kellegi kolmanda, on võimalik.
Sibul rõhutab aga, et see kõik on spekulatsioon, kuna kolm neljandikku riigikogu toolidest saavad täidetud ikkagi inimestega, kellele valijad on otse oma toetust avaldanud ja kes saavad isiku- või ringkonnamandaadi.
„Nende valimiste eel on erakondade üleriigilisi nimekirju ja sealset kandidaatide järjestust üle tähtsustatud. 75-80% kohti jaotatakse esimeses kahes ringis ja need on väga üheselt valija otsustada,” sõnab ta. „Aga seda peab valija teadvustama, et andes roheliste nimekirjas kellelgi poolt hääle, toetatakse ühtlasi ka roheliste erakonda.”
Sibula sõnul ei saa öelda, et Eesti valimissüsteem kõigile valijatele lõpuni selge oleks, aga samas on meie valimissüsteem häälte mandaadiks muutumise osas püsinud üldjoontes samana läbi kõikide valimiste. „Pisimuudatusi on tehtud, aga need suunatud sellele, et inimene ei saaks kas ilma häälteta või väga väheste häältega riigikokku. Praegu peab ka kompensatsioonimandaadiga riigikokku pääsemiseks kandidaat ise koguma suurusjärgus 250 häält, ütleb Sibul. „Oluline on teadvustada, et meil on avatud nimekirja süsteem ehk iga valija häälest sõltub iga kandidaadi saatus.”
Igasuguseid arutelusid valimissüsteemi ümber vahetult enne valimis ei pea valimiskomisjoni esimees õigeks. Ta leiab, et näiteks hiljuti alanud debatti valimiskünnise alandamise üle oleks viisakam pidada pärast valimisi, mil rahulikum ning ükski osapool ei aja taga mingit omakasu. Praegust süsteemi peab Sibul heaks, kuna see püüab maksimaalselt tagada, et valija ja valitava vahel oleks otsene seos.
Kuidas mandaadid jaotatakse ja kes valituks osutuvad:
Esmalt isikumandaadid – nende jaotamiseks jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot, millest rohkem või võrdselt hääli saanud kandidaat sai isikumandaadi.
Seejärel ringkonnamandaadid – nende jaotamisel osalevad ainult erakonnad, mis kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest ehk ületasid valimiskünnise. Ringkonnas erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti.
Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha. Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist.
Viimaks kompensatsioonimandaadid – need jaotatakse üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud D'Hondti jagajate meetodit. Mandaatide jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale nii mitu võrdlusarvu kui erakonna nimekirjas on kandidaate. Mandaadi saab erakond, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond jne.
Kui erakond on juba saanud kas isikumandaadi või ringkonnamandaadi, siis jäetakse erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada elementi, kui mitu mandaati erakond sai. Kompensatsioonimandaadiga saavad riigikokku kandidaadid, kes on erakonna üleriigilises nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist.
Pikema valimissüsteemi selgituse koos näidetega leiab valimiskomisjoni kodulehelt.
