Soomaa talvine suurvesi kui nuhtlusi täis seiklusrada

„Kas kummikuid on üldse vaja?” küsin algaja kombel. Teesaatjaks olev Soomaa kohalik elanik Rait Parts naerab selle küsimuse välja. Kummikuteta ei jõuaks me isegi kanuuni.

Kuur, kus on kanuu, asub teisel poole Raudna jõge, mille ületamiseks logiseb jäätuva vee kohal rippsild. Talvine suurvesi on aga Soomaa jõed nii kõrgele tõstnud, et sild algab nüüdseks jõe keskelt. Ajan kummikud jalga ja alustame ettevaatlikku teekonda. Jõgi on osalt jäätunud, kuid õhuke kiht inimest ei kanna. Kõigepealt tuleb lõhkuda jää ja siis loota, et veetase pole Rootsi sõjaväekummiku säärest kõrgem. Vesi püsib millimeetrise täpsusega saapa serva ääres ja vahel tundub, et ainult pindpinevus hoiab seda sokkidest eemal. Kaks sammu enne päästvat silda pinevus katkeb ja näib, nagu terve jõgi voolaks korraga kummikusse.

Talv pole Soomaal levinuim kanuuhooaeg, kuid on üsnagi vähetuntud fakt, et talvised suurveed on siin sama tavapärased kui kevadised. Vesi ei tõuse jaanuaris tavaliselt küll kevadisse kõrgusesse, kuid paljud luhad mattuvad siiski vee alla, lubades kanuud puude ja majade vahele.