Hämaruse saabudes süütavad soomlased aknal kaks lipuvärvides küünalt. Lihtsatel valgetel küünaldel on sinine viir. Nii veedab Soome vaikses harduses iseseisvuspäeva.

“Nüüd on lumeaeg. Vaikuse aeg. Siin, kus kõik on kaugel. Meie graniidilosside taga on mets, sest me oleme põhjamaine Soome.” Sedasi kõlas ajakirjas Suomen Kuvalehti äsja ilmunud tervitus Soome iseseisvuse 90. aastapäevaks. Väljaanne tõdeb, et soomlased elavad praegu hästi. Seda tuleks aga raskustes karastunud rahval osata nautida.

Muidu on ikka halvad ajad olnud need, mis on andnud soomlastele hoogu edasi minna. Rahval on veel meeles mitu sõda – iseseisvusaja Vabadussõda, Talvesõda, Jätkusõda. Sõdadest ei ole jäänud täiesti puutumata ükski pere ega suguvõsa. Nendest võidukas väljatulek lõi aga põhja praegusele edukale Soomele.

1990. aastate alguse suure majanduslanguse ajal said paljud soomlased jälle omal nahal tunda saatuselööke, nii mõnigi kaotas kogu oma varanduse ja elu jooksul suure tööga saavutatu. Kuid sellelegi kriisile järgnes uus kiire areng. Soome on olnud alates 1990. aastate keskpaigast Iirimaa järel suuruselt teise majanduskasvuga maa “vanas” Euroopas.

Heaoluriigi taandumine

Sõdade ohvritele hüvitati nende kannatused ja kaaslast ei jäetud saatuse hooleks ka pärast sõja lõppu. Suure majanduslanguse järel andis aga heaoluriik alla ja lama ohvrid jäeti iseenda hooleks, muretsetakse teises tervituses Soome riigile.

Kolmas õnnesoov tuletab meelde, et soomlastele on alati olnud tähtsad mõõdukus ja isegi vähesega leppimine. Võõrad on suurejoonelised kõned ning enese esileupitamine. Soomlase uue vaenlasena on aga välja ilmunud ükskõiksus, mis võõrandab inimesi üksteisest ning vanast pärandist. Ja liitlaseks on ta hankinud endale ahnuse.

Rõõmustamiseks on siiski palju põhjust. Soome on rahvusvaheliselt paremas positsioonis kui kunagi varem. Tuntud ühiskonnategelane Max Jakobson kirjutabki riigi ajaloo kulust kui teekonnast läände. Helsingin Sanomate ajakirjanik Ilkka Malmberg tuletab aga meelde, et läänes on Soomel alati vastas meri ja seda tõsiasja ei muuda ükski sõlmitud rahvusvaheline leping. Lebame Peterburi ja Venemaa külje all ning lõikame sellest kasu või kanname kahju, märgib Malmberg.

Soomlased on uhked selle üle, et ühe vähese Euroopa riigina on nad võimelised vajaduse korral ennast sõjaliselt kaitsma. Max Jakobson usub, et  paljud soomlased nõustuvad praegugi Suomenlinna merekindluse väravasse raiutud mõtteteraga “Võõra abile ei toetuta.”

Jakobsoni teada usaldab tervelt 90 protsenti soomlasi kaitseväge ja suur osa noormeestest oleks valmis minema ajateenistusse ka siis, kui see ei olekski enam kohustuslik. 2004. aastal korraldatud saja tähtsaima soomlase rahvahääletusel tuli just marssal C. G. E. Mannerheim esikohale.

Riigi iseseisvuse 90. aasta-päeva tahetaksegi tähistada tavalisest rõõmsamates nootides. Päev enne ametlikku aastapäeva kutsub rahvusringhääling Yle kõiki soomlasi keskpäeval õnnitlema kodumaad ühislauluga.

Üle maa esitatakse siis soomlaste palavalt armastatud poplaulu, karaokehitti “Sinine ja valge”. Kaasa võib ümiseda kas kodus, tööl või kus iganes parajasti teleri või raadio leviulatuses viibitakse. Laulusõnad avaldatakse eelneval päeval ajalehtedes. Aastapäeva eelõhtu kulmineerub suurejoonelise ilutulestikuga mere kohal.

Aastapäeva üritused jagati kuueks

•• Soome tähistab oma 90. sünnipäeva logoga, millel on suurelt kirjas sõna “ME!” See “meie” viitab kogu soome rahvale, nii põlissoomlastele, ajaloolistele vähemustele, uustulnukatele kui ka välissoomlastele. See märgib soomlust ja ühtehoidmist nii minevikus kui ka tulevikus.

•• Aastapäevaüritused on jagatud kuude valdkonda: ajalugu ja tulevik, loodus ja suvi, keel ja kultuur, muusika, disain ning sport. Kuust kuusse on esile tõstetud teemasid alates 90-aastasest Soomest maailma poliitilisel kaardil kuni mootorite sajandini Soomes.

Tipphetkeks presidendi vastuvõtt

•• Iseseisvuspäeva tipphetk saabub Soomes alles õhtul, kui Kauppatori kõrval asuvas tuledesäras lossis algab presidendi vastuvõtt.

•• Küünalde põletamise kõrval on riigipea vastuvõtu vaatamine televiisorist soomlaste teine kindel iseseisvuspäeva traditsioon. “Väiksel maal on vähe inimesi ja kõik tunnevad kedagi, kes on kutsutud vastuvõtule. See on hea näide maa inimlikust mõõtkavast,” avaldab Helsingin Sanomates arvamust Soomes juba pikalt elanud britt Malcolm Hicks.

•• Õhtu- ja naistelehed alustavad kostüümidraama edastamist juba nädalaid enne pidu ja jätkavad sellega veel päevi hiljem. Sel aastal ennustatakse, et õhtu kuninganna tiitli võib saada endale vormelisõitja Kimi Räikköneni modellist abikaasa.

•• Ka uued sugupõlved õpivad väiksest peale vastuvõtukombeid. Helsingis korraldatakse igal aastal kõigile kümneaastastele oma vastuvõtt Finlandia-talo kultuurikeskuses, kus nad võivad proovida piduriiete kandmist ning tantsuoskust.