Soome ajalooprofessor: Päts pole baaside lepingus süüdi

 (13)

Soomes ilmunud raamat Eesti lähiajaloost lõhub mõned romantilised arusaamad.

Soome instituudi endise juhataja Seppo Zetterbergi sel suvel ilmunud soomekeelne raamat Eesti ajaloost ei süüdista baaside lepingu sõlmimises Konstantin Pätsi ega pea Eesti väljavaateid Nõukogude Liidu baaside tõrjumiseks eriti heaks.

Jyväskylä ülikooli üldajaloo professor Zetterberg ei nõustu oma raamatus “Viron historia” eelkõige Konstantin Pätsi isikule esitatud süüdistustega, mille kohaselt tehti otsus Nõukogude Liidu nõudmistele järele anda kitsas ringis ning ajaloo kurss oleks võinud muutuda, kui Eestis oleks toona valitsenud demokraatlikum riigikord.

“Kõigepealt ei luba ükski riik, olgu ta kui demokraatlik tahes, selliseid teemasid avalikkuse ette. Teiseks said eestlased nõudmistest kuulda alles Moskvas ning kolmandaks nõustusid otsusega nõudmistele järele anda nii vabariigi president, valitsus kui ka parlamendi mõlemate kodade väliskomisjonid.”

“Laidoner oli lepingu sõlmimise poolt, sest välismaalt ei saaks Eesti parimalgi juhul muud tuge kui moraalset ning oma jõududega ei suudetaks väga kaua vastu panna. Samal seisukohal olid ka president ja valitsus. /–/ Opositsiooni esindanud Tõnisson toetas baaside lepet samuti, aga soovitas selle sõlmimisega venitada ning mitte nõustuda kõigi Moskva tingimustega.”

Eestil polnud võimalustki

Zetterberg tõmbab kriipsu peale ka spekulatsioonidele selle üle, millised olid Eesti võimalused keelduda baaside lepingust. Rahvusromantilisel arusaamal võimalikust relvastatud vastupanust Nõukogude Liidule ei ole Zetterbergi ajalooraamatus eriti kaalukat põhja.

“Nii president Päts kui ka kindral Laidoner olid mitmel puhul kinnitanud, et Eesti avaldab vastupanu, kui ta iseseisvus on ohus. /–/ Aga milliseid realistlikke võimalusi oleks relvastatud vastupanuks olnud?” küsib Zetterberg ja vastab:

“Üsna vähe. On selge, et Eesti ei olnud 1939. aasta sügisel sõjaks valmis. Sõjaväe ülesehitus ei vastanud oma aja nõuetele, idapiiril paiknenud väeosad oli liiga väikesed, relvastuse ning varustuse uuendamine oli alles algusjärgus, puudus efektiivne õhutõrje jne.”

Teisel pool idapiiri seisis aga massiivne armee:

“Alles nüüd teame uusimate Vene uurimuste kaudu, millise sõjalise jõu oli Nõukogude Liit tegelikult septembri lõpus oma Balti riikide vastasele piirile koondanud. /–/ Kolme Balti riigi vastu oli toodud 437 235 meest, 3635 suurtükki, rohkem kui 3000 tanki ning pea 22 000 sõidukit,” tuletab Zetterberg meelde.

Toonastele Soome allikatele tuginedes ei ole teenekal ajaloolasel suurt usku ka Balti riikide sõjalisse koostöösse 1930. aastate lõpul.

“Täiesti mõttetu on tagantjärele spekuleerida väitega, et kolme Balti riigi sõjaline potentsiaal oli nii suur, et see oleks olnud punaarmee vastu arvestatav jõud. Balti liit eksisteeris vaid paberil, mitte tegelikkuses – Soome Eesti saadiku P. J. Hynnineni sõnul oli see liit ilma liitlasteta,” selgitab Zetteberg oma raamatus.

Loe Zetterbergist ja tema raamatust lähemalt Eesti Päevalehe Laupäevalisas

Autor

Seppo Zetterberg

•• Jyväskylä ülikooli ajalooprofessor

•• Soome instituudi juhataja Eestis 1994–1996

Varasemad teosed:

•• “Suomi ja Viro 1917–1919” (1977)

•• “Jüri Vilmsin kuolema” (1997, eesti keeles 2004)

•• “Samaa sukua, eri maata” (2004)

Toimetatud teosed:

“Viro – historia, kansa, kulttuuri” (1995)

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare