Tõenäoliselt jagab seda kahjutunnet suur osa neist 934 eestlasest, kes möödunud aasta lõpu seisuga on pidanud loobuma Eesti kodakondsusest, et taotleda Soome oma. Ehkki Soomes on nende töö ja perekond, pole ka Eesti koos sõprade-sugulastega nende inimeste elust kuhugi kadunud.

Sunnitud valimine kahe sõsarriigi kodakondsuse vahel võib eestlastel lõppeda siis, kui Soome kodakondsusseadusesse tehakse lähiajal topeltkodakondsust lubav täiendus. Soome kodakondsusseadus ongi praegu «remondis» ning seda suuresti välissoomlaste survel.

Kuna seni pole Soome topeltkodakondsust lubanud, võib ligi miljonist välissoomlasest Soome passi taskus hoida vaid 250 000, enamik on aga olnud sunnitud kodukodakondsusest loobuma.

Topeltkodakondsus on lubatud näiteks Austraalias, Belgias, Prantsusmaal, Kanadas, Suurbritannias ja USAs. Ehkki Rootsi seadused sarnanevad Soome omadega, elab Rootsis siiski umbes 300 000 inimest, kes erandlikke mooduseid kasutades on hankinud nii Rootsi kui ka Soome passi.

Soomlaste plaanidest on kuulnud ka Eesti kodakondsus- ja migratsiooniameti kodakondsuse osakonna juhataja Koidu Mesilane. Ta selgitab, et ehkki Eesti riik jätkuvalt ei luba topeltkodakondsust, ei ole Eestil ka õigust oma sünnijärgsetelt kodanikelt kodakondsust vägisi ära võtta.

Kui Soome hakkab omalt poolt topeltkodakondsust lubama, saab Eesti vaid pealt vaadata, kuidas Soome kodakondsuse omandanud eestlased jätavad taskusse ka Eesti passi.