Nädala alguses Soome kogemusest rääkinud ekspert, sealse töötervishoiuinstituudi meditsiinidirektor Kari-Pekka Martimo kirjeldas, kuidas tööle naasmist kiiremaks teha. Martimo sõnul on ka Eestis levinud arusaam, et töövõimetust põhjustavad vaegused on kas ennetatavad või ravitavad. „Kahjuks see pole tõsi. Osalt kindlasti saab neid ennetada, aga mitte kõike,” viitas ta praegu kõige levinumatele muredele: luu- ja lihaskonnaprobleemidele ning psüühilistele muredele. „Küsimus on selles, millised teenused peavad olemas olema inimeste aitamiseks, et nad saaksid tööle naasta.”

Martimo sõnul pole alati töölt eemalejäämise puhul tegemist konkreetsest vaegusest tekkivate probleemidega – mõnes kohas on ühiskondlik või töökollektiivi suhtumine ebasoosiv, mõnes kohas soodustab töölt eemale jäämist hüvitiste süsteem.

Soome muutis eelmise aasta juunis oma töövõimetussüsteemi nii, et pärast mitut kuud haiguslehel olemist hakkab haigushüvitis sõltuma töötervishoiuarsti hinnangust. „Tema roll ei ole hinnata vaegust, vaid planeerida tööle naasmist,” selgitas Martimo. „Ta teab, et inimesel on astma või kerge depressioon või midagi muud, aga ta jätab need hetkeks kõrvale ja uurib, mida inimene on teinud karjääri jooksul ja mida oleks tal võimalik teha tulevikus.”