Miks näeb põhjanaabrite õpetlane hariduselu niivõrd mustades värvides? Võrdlus HIV-ga on ju kõike muud kui tavapärane. Sahlbergi sõnul pole tegu liialdusega, vaid 1980-ndatel levima hakanud „haridusviirusega”. Selle võib kokku võtta nelja sümptomiga: võistlus koolide vahel, võimalikult standardsed koolid, palju autonoomiat, ent pidev õpilaste testimine, et lapsevanemad teaksid, milline kool on parim. „Koolides nähakse äritegemise võimalust, mitte kõigile mõeldud avalikku hüve. Direktorid on ärimehed, kes võistlevad omavahel ja üritavad ühesuguste testidega kõige efektiivsemaid õpilasi enda kätte saada,” selgitas ta. Toimub haridusturumajandus, kus jäävad ellu tugevamad ning vahe esimeste ja viimaste vahel aina süveneb. Tagajärjeks on juba toimuv erakoolistumine ja hariduse allakäik üha rohkemates paikades.

Loe edasi: mida soomlane „haridusHIV“ all mõtleb, mis Soome eduloo võti on, milliste probleemidega muidu nii hästi hakkama saav Soome koolisüsteem maadleb ja mida teadlane Eestile soovitab.