Soome siseminister: meilt keelduva vastuse saanud pagulased võivad Euroopa peale ära kaduda

Soome siseminister Petteri Orpo (Koonderakond) räägib intervjuus Eesti Päevalehele, et Soomelt saab eitava vastuse tõenäoliselt kaks kolmandikku varjupaigataotlejaid ja nende edasine saatus võib saada proovikivis kogu Euroopale, sealhulgas Eestile.

Eestis arutatakse endiselt, milliste kriteeriumite alusel ja keda üldse vastu võtta. Mis põhimõtetest on lähtunud Soome?

Meil on kaks põhialust. Oleme sõlminud rahvusvahelised inimõiguste tagamise kokkulepped (Genfi konventsioon – K. I.), mis tähendab, et meilt saab paluda varjupaika, me ei või sellest keelduda. Teiseks seovad meid Euroopa Liidu seadused, me oleme osa Schengeni ja vaba liikumise alast. Meil ei ole mingit võimalust ära hoida seda, et inimesed tulevad Soome varjupaika paluma. Soome on sihtriik, sest ühel või teisel põhjusel on Soome ahvatlev tulla. Elanike arvu arvestades on Soome tulnud neli korda rohkem varjupaigataotlejaid kui teistesse Euroopa riikidesse.

Kellele me varjupaiga anname? Ka selle aluseks on rahvusvahelised inimõiguste tagamise kokkulepped, EL-i seadused ja meie oma seadused. Kuid eelmisel suvel maailm muutus ja Soome tulijate arv kümnekordistus. Nüüd oleme otsustanud käsitlust muuta. Oleme meie n-ö tõmbetegurid üle vaadanud ja otsustanud seadust päris palju karmistada, et külgetõmmet veidi vähendada, näiteks võrreldes Rootsi, Taani ja Norraga. Peale selle oleme hinnanud peamiste lähteriikide – Iraagi, Somaalia ja Afganistani – turvalisust. Neist maadest tulevate inimeste vastuvõtukriteeriumid karmistuvad päris palju. Me ei tea veel, kui paljud lõpuks varjupaiga saavad, sest menetlus alles käib, aga ennustame praegu, et ainult 30–40%.