Soome teadlane otsib tõendeid, et Eesti hallid lehmad on eraldi tõug

 (1)
Soome teadlane otsib tõendeid, et Eesti hallid lehmad on eraldi tõug
Rauno Volmar

Halli värvi lehma kui eestlaste põlise kodulooma kohta on viiteid mitmes allikas.

Soome Häme rakenduskõrgkooli keskkonna ja põllumajanduse õppejõud Annika Michelson on hakanud Eestist otsima halle lehmi, selgitamaks, kas nad kuuluvad eraldi põlistõugu.

Seni on Soome ja selle naabermaade põlistõuge uuriv Michelson üle Eesti leidnud 35 nn maatõugu halli lehma, kuid loodab neid kokku saada viie-kümne ringis. “Teadsin varasemast läti sinist lehma ning pidasin loogiliseks, et ka siin on ammustest aegadest mõned loomad säilinud,” põhjendas Michelson, kust ta teab Eestist halle lehmi otsida.

Samuti on ta halli lehma kui eestlaste põlise kodulooma kohta kinnitust leidnud mitmest allikast. “Saamaks teada, kas nad ka eraldi tõuna eristuvad, on vaja võimalikult kiiresti teha geeniuuringud, sest loomi jääb iga päevaga vähemaks,” nentis Michelson. Tema sõnul võib halle lehmi tavaliselt leida veel maapiirkondade eakamatelt väikelehmapidajatelt, kes viimasel ajal üksteise järel loomapidamise lõpetavad.

Ühe halli lehma leidis Michelson sel nädalal juhuslikult Harjumaalt Rahula külast. Triinu-nimelise lehma pensionieas perenaisel Hildegard Andrejeval, kes peab veel kahte musta-valgekirjut lehma, jätkus halli kohta vaid kiidusõnu. “Ta annab hästi piima ja piim on väga rammus,” kiitis ta. “Samuti on tal tugevad jalad ning sõrgu pole vaja kunagi lõigata. Ka poegimisel pole ta kunagi abi vajanud.”

Põikpäisus tõutunnuseks

Samas aga ütleb perenaine, et Triinu olevat väga põikpäine, mis on Michelsoni kinnitusel üks põlistõu tunnuseid. “Triinu peab alati kõige esimene olema – et ta ei solvuks, tuleb alati temaga kõigepealt tegelda, ning tema läheb kõige ees karja ja teised lehmad ei tule enne teda lauta,” pajatas Andrejeva oma ligemale 12-aastasest hallist lehmast.

“Põlistõud vajavad säilitamist, sest nad on osa pärandkultuurist ning looduslikust ja geneetilisest mitmekesisusest,” osutas Michelson, kes tahab järgmisel aastal hakata uurima Eestis leiduvat põlist tumedat põhjala mesilast.

Põlised kassid, koerad ja kanad

•• Michelson on veendunud, et mõnes Eesti piirkonnas on peale maalammaste ja -hobuste ning nudipäiste maalehmade veel säilinud ka põlist päritolu kanu, kukki, kühmnokk-hanesid, kasse, koeri, mesilasi ning kitsi.

•• Kui keegi oskab juhatada mõne küla või talu, kus peetakse halli veist või kühmnokk-hanesid, võib sellest teatada aadressil ollas@hot.ee.

e-kaubandus konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare