Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul on Soome ja teiste lähiriikide seagripijuhtumite puhul tähtis asjaolu, et kõik registreeritud haigusjuhud on sisse toodud. "See tähendab, et riigisisest levikut ei ole ja inimestel pole ka põhjust muretsemiseks," kinnitas ta Päevaleht Online´ile.

Juhul, kui haigusele on varakult jälile saadud, haiged on tervetest isoleeritud, nad on saanud ravi ning nendega kontaktis olnud inimesi jälgitakse seitsme päeva jooksul, saab viiruse levikut Dontšenko sõnul kontrolli all hoida.

Uus gripp A(H1N1) ehk maakeeli seagripp on äge viiruslik hingamisteede nakkushaigus, mille põhjustajaks on A-tüüpi gripiviirus. Haigustekitaja levib piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega või haige hingamisteede eritistega saastunud pindade katsumisel kätega ning pärast seda haigustekitaja kandmisel kätega ninna, silma või suhu.

"Haigustekitaja ei levi toiduainetega, sealhulgas ka sealihaga, ega joogiveega," märkis Dontšenko.

Seagripi sümptomid on sarnased tavalisele hooajalisele gripile: haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Võib esineda ka kõhulahtisust.

"Kui järgida teatud ennetusabinõusid - pesta käsi tihti seebi ja veega, vältida rahvarohkete kohtade külastamist riikides, kus esineb püsiv riigisisene gripilevik, vältida kontakte haigete inimestega ning koheselt pöörduda arsti poole gripilaadsete sümptomite ilmumisel, ei peaks inimesed hirmu tundma," rääkis Dontšenko.

Seagripi raviks kasutatakse viirusevastaseid preparaate, ravi määrab arst. "Tähtis on alustada ravi võimalikult varakult pärast haigestumist. Mida hiljem raviga alustatakse, seda väiksem on raviefektiivsus," ütles epidemioloog.

Ravimata jäänud isik on nakkusohtlik kogu haigestumise vältel.

Eestis on seni registreeritud viis seagripi juhtumit, kõik nakatunud on tänaseks paranenud. Möödunud nädalal registreeriti esimene seagripi juhtum ka Lätis.