Ekspertide tasemel toimunud kohtumisel esitas Soome Venemaale kaheksapunktilise meetmete nimekirja, mida viimane peab täitma asuma, et tulevikus vältida võõrasse õhuruumi tungimist.

Eesti esindajana kohtumisel viibinud õhuväe ülem kolonel Valeri Saar ütles Eesti Päevaleht Online`ile, et Venemaal tuleb esitada naaberriikidele lennuplaanid ning suhelda Soome ja Eesti lennujuhtimiskeskustega, seda eriti hädaolukorras.

Lisaks valmistab Saare sõnul probleeme venelaste aegunud tehnika, kasutusele tuleb võtta kaasaegsed satelliitnavigatsiooni süsteemid. Vene lenduritele tuleb selgeks teha ka ingliskeelne lennundusterminoloogia. „Kui Eesti lennujuhtimiskeskuses saadakse veel vene keelest aru, siis Soomes mitte,“ sõnas Saar.

Toimunud arutelu initsiatiiv pärines Vene poolelt, kellele omakorda oli survet avaldanud Soome välisministeerium. Saare sõnul hakkasid asjad liikuma pärast septembrikuus toimunud Soome õhuruumi rikkumist.

„Soome esitas Venemaale diplomaatilise noodi, mille peale Vene välisministeerium näitas üles huvi leida ekspertide tasemel lahendus,“ rääkis Saar. Järgmine kolmepoolne kohtumine on planeeritud jaanuari lõppu ning selleks hetkeks koostab Eesti välisministeeriumi eestvedamisel omapoolsed nõudmised. Jaanuari lõpp peaks endaga kaasa tooma ka konkreetsete meetmete kinnitamise.

Käesoleval aastal on Eesti õhuruumi rikutud ühe korra, kui 18. juuni õhtul tungis põhjaranniku kohal üle õhupiiri Vene Föderatsiooni lennuk TU-154. Lennuplaani järgi Kaliningradi suundunud lennuk sisenes kella poole kümne ajal õhtul esmalt Eesti õhuruumi neljaks minutiks Naissaare kohal ning hiljem üheks minutiks Osmussaare kohal. Kolonel Saare sõnul ulatus rikkumiste hulk enne Eesti NATO-ga liitumist aastas 20 korrani, kuid on nüüdseks tunduvalt vähenenud.