Sõõrumaa võib siseinfo toel uut elektrijaama ehitades teenida sadu miljoneid

Kuidas nii, et Eesti Energia endine nõukogu esimees suutis rahulikult ja samas varjatult ehitada Iru soojusjaama vastu Väo karjääri oma elektrijaama?

Aastail 2002–2007 Eesti Energia nõukogu juhtinud Urmas Sõõ-rumaa tegevuse arutelu kerkis 27. märtsil kogunenud praeguse nõukogu istungi teemaks pooljuhuslikult. Riigifirma strateegiliste plaanide arutelu kõrvalt kiitis nõukogu heaks ka juhatuse liikme Tiit Nigoli lahkumise. Firma ühe tippjuhi lahkumine tõstatas kohe küsimuse: kuhu ja kelle juurde?

Esialgu vastuseta jäänud küsimuse põhjal turgatas kõigile kohal olnutele meelde samal päeval Villu Reiljanile antud miljonilaenuga päevauudistes figureerinud Sõõrumaa, kellel on huvisid mitmes riikliku energiafirmaga konkureerivas ettevõtmises.

Ei ole täpselt teada, kes esimesena päästikule vajutas, kuid spontaanselt tuli jutuks: kuidas ikka nii, et endine nõukogu esimees, kes teadis Eesti Energia kohta väga tähtsat strateegilist infot, suutis rahulikult ja samas varjatult ehitada Iru soojusjaama vastu Väo karjääri oma elektrijaama?

Avalikult on nõukoguliikmete suud üsna üksmeelselt lukus, sest Eesti ühe rikkama ärimehega ei soovi keegi suhteid rikkuda. Vaid nõukogu esimees Jüri Käo väljendab oma seisukohta otse: “Jah, eks see oli ja on iga inimese enda otsus, kuidas ta käitub. Niipalju kui mul on infot, siis mulle see (Sõõrumaa tegevus – toim) ei meeldi,” tõdes sarnaselt Sõõrumaaga aastate jooksul mitmesse strateegiliselt olulise riigifirma nõukogusse avalikke huve kaitsma kutsutud Käo.

Omavahelised vestlused on vähem hillitsetud ja värvi kokku ei hoita. Mitmed tõdevad, et nõukogu liikmetele kättesaadav info oli küll kõigi jaoks sama, aga Sõõrumaa ei suutnud hoiduda seda oma ärihuvides kasutamast. “Eks ta infot, mis saada oli, võttis,” ütleb üks. “Vastava info sees olles lõikas ta sellest kindlasti kasu,” lisab teine.

Savisaare kõrvad

Ehkki keegi Eesti Energia nõukogust ei kinnita fakti, et oleks arutatud konkreetset kahju suurust, on siiski teada, et jutuajamises spekuleeriti hinnangulise summaga paarsada miljonit krooni, mida Sõõrumaa oma tegevusega võis teenida. Loomulikult on tegemist emotsioonide ja spekulatsiooniga, kuid murest näritud nõukogu peas meeles toimus selline mõttearendus.

Selle tagant, et tekkis olukord, kus vähemalt siseringis teadsid kõik mitu aastat Eesti Energia nõukogu juhtinud Sõõrumaa seost Tallinna külje alla rajatava Väo elektri- ja küttejaamaga, tuleb praeguse nõukogu arvates hoopis otsida majandusministri isikut. Nõukogu liige, endine majandusminister ja üks Reformierakonna tippe Meelis Atonen põrutab otse toonase ministri Edgar Savisaare suunas: “Teema, et riigiettevõtete nõu-kogus võiksid olla inimesed, kellel on oma huvid samas sektoris, oli arutelu all küll. Aga siin pole mõtet temast (Sõõrumaa – toim) rääkida, vaid sellest, kes teda nõukogu esimehe kohal hoidis.”

Mõnigi nõukogu liige nendib, et ka nõukokku mitte kuuludes saanuks Savisaare “hea sõber” toonaselt majandusministrilt Eesti Energia aktsionäride üldkoosolekult pärit olulist teavet igal juhul.

Kõneka detailina tuleb vestlustes esile tõsiasi, et Tallinna varustab soojaga prantslaste Dalkiale kuuluv Tallinna Küte, mis on Sõõrumaa kõrval veerandi ulatuses Väo jaama vähemusomanik. Tallinlaste toasoe hakkabki juba üsna pea suures ulatuses tulema Väost. Ja äriringkondades levib juba kõmu, justkui oleks Sõõrumaal juba tehtud Dalkiaga tehing Väo jaama müügiks.

Advokaatide hinnang

•• Nõukogu praeguse esimehe Jüri Käo kinnitusel arenes kõneaine tegelikult Sõõrumaa personaalküsimuselt kiiresti laiemaks ja üldisemaks: kuidas üldse käsitleda võtmeisikute töölt lahkumist, kui omanik (riik) on kitsi ega taha maksta raha konkurentsikeelu kehtestamiseks.

•• “Negatiivne näide on selles, et inimesed, kellel on strateegiline info ja keda firmas koolitatakse kallitel koolitustel, lähevad konkurendi juurde, ja me ei suuda info liikumist mitte kuidagi takistada,” ütles Käo.

Nõukogu viitab ohule, et lahkunud tippjuht Tiit Nigol võib täiendada seltskonda, kus jõuliselt energeetikaärisse sukelduva Sõõrumaaga on käed löönud varasem juhatuse liige Marko Allikson ja keskastmejuht Peeter Pikk. See on tegelikult üldisem probleem ja seetõttu otsustas Eesti Energia nõukogu tellida ühelt advokaadibüroolt hinnangu sellele, kuidas on praegu Eestis võimalik kaitsta strateegilise info firmast väljavoolu.

•• Kas selle tagaks seadusemuudatus või suurem rahahulk või rangemad lepingud – vastuse saab tulevikus. Kuid ka kõige parem seadus ei taga, et Eestis, kus kõik tunnevad kõiki, suudab iga tippjuht astuda investeerimispangandusse edasi liikunud Gunnar Oki jälgedes. Jällegi vaadatakse Sõõrumaa poole, kes värbas konkurentsipiiranguga Marko Alliksoni oma kinnisvarafirma Rotermann Grupp juhatusse. Tänavu veebruaris liikus Allikson kinnisvarast taas energeetikasse, asudes Väo jaama omanikfirma BEN Energy juhi kohale.

•• Käo peab probleemi eetiliseks. “Läänes teavad näiteks nõukogu liikmed, et olles ühe ettevõtte nõukogus ja omades kas või konsultatsioonifirmat, mis võiks osaleda selle firma hankel, siis seda ei tehta, või kui soovitakse, siis lahkutakse nõukogust,” viitab ta.

---

Sõõru­maa: Väo jaa­ma tao­list pro­jek­ti Ees­ti Ener­gias pol­nud

Suu­ret­tevõtja Ur­mas Sõõru­maa kin­ni­tu­sel ei tek­ki­nud tal Ees­ti Ener­gia nõuko­gu juh­ti­des hu­vi­de konf­lik­ti ja mil­le­gi ebaee­ti­li­se­ga po­le ta hak­ka­ma saa­nud.

Kui­das kom­men­tee­ri­te et­te­hei­teid, et võisi­te käi­tu­da ebaee­ti­li­selt, kui la­si­te Ees­ti Ener­gia nõuko­gu esi­me­he­na ja Väo elekt­ri- ja kütte­jaa­ma ra­ja­mi­se­ga seo­tud ol­nud isi­ku­na tek­ki­da hu­vi­de konf­lik­til?

Ma ei tei­nud mi­da­gi ebaee­ti­list. Ütlen au­salt, et mi­nu äi tu­li sel­le pro­jek­ti­ga väl­ja ja on sel­le­ga kau­gelt en­ne te­ge­le­nud kui mi­na.

Kui mi­nu­le see pro­jekt tea­ta­vaks sai, siis ala­tes esi­me­sest tol­leaeg­sest mi­nist­rist, kes mind ku­ree­ris – Taa­vi Ves­kimä­gi –, olen kõiki järg­ne­vaid mi­nist­reid ko­he in­for­mee­ri­nud sel­li­sest ca­se’ist. Sel­list pro­jek­ti, na­gu see kom­bi­jaam, ei ole pro­jek­ti­na mit­te ku­na­gi Ees­ti Ener­gias ol­nud.

Kas te ise ei tund­nud, et te­gu võiks ol­la hu­vi­de konf­lik­ti­ga?

Sea­du­ses on nii: kui mi­nis­ter ei näe hu­vi­de konf­lik­ti, siis ei ole prob­lee­mi. Olen ko­he sel­lest tea­ta­nud ja üks­ki kol­mest mi­nist­rist (ma­jan­dus­mi­nist­rid An­sip, Ato­nen ja Sa­vi­saar – toim) ei ole näi­nud hu­vi­de konf­lik­ti.

Ütle­me, kui ma olek­sin ha­ka­nud te­ge­le­ma põlev­ki­viõli toot­mi­se­ga või näi­teks põlev­ki­vist elekt­ri toot­mi­se­ga, oleks te­gu sel­ge sa­mas vald­kon­nas te­ge­le­mi­se­ga. Kom­bi­jaa­mast po­le ma näi­nud Ees­ti Ener­gias oma sil­ma­ga mit­te ühte­gi pa­be­rit ega pro­jek­ti.

Iru jaam on gaa­si põhjal olev kom­bi­jaam. On ol­nud küll min­git jut­tu Aht­me jaa­mast, aga see on ju­tu ta­se­mel. Ei ühte­gi ar­vu, pro­jek­ti. Kõik on ol­nud ju­tu ta­se­mel.

Ent en­dis­te Ees­ti Ener­gia tip­pu­de üle­mee­li­ta­mi­ne? Mar­ko Al­lik­son ju tu­li teie juur­de töö­le?

See oli ju­hus­te kok­ku­sat­tu­mus. Käi­sin ja ot­si­sin en­da­le kin­nis­va­ra ala­le juh­ti ja rää­ki­sin ka Ind­rek Nei­vel­ti­ga ja mõtle­sin, kes võik­sid ol­la sel­li­sed po­tent­siaal­sed ini­me­sed, kel­le­le min­na head­hun­tin­g’u kor­ras pea­le. Ja Ind­rek ütles, et üks tub­li mees on Mar­ko Al­lik­son, kes töö­tas Ees­ti Ener­gias. Õn­neks, ja see oli ju­hus­te kok­ku­sat­tu­mus, sat­tus see kok­ku Ees­ti Ener­gia ju­ha­tu­se liik­me­te le­pin­gu­te lõppe­mis­te­ga.

Al­lik­son aval­das ise soo­vi sealt ära min­na, sa­mal ajal kui Gun­nar Okk. Ma te­gin Al­lik­so­ni­le et­te­pa­ne­ku ja te­ma tu­li mi­nu­le kin­nis­va­ra pea­le töö­le. Mõnes mõttes võib jah žar­goo­ni ka­su­ta­da ja öel­da: eks hunt vaa­tab ik­ka met­sa poo­le ja ener­gee­ti­ka­vald­kond on Mar­ko Al­lik­so­ni­le hin­gelä­he­da­ne. Te­ma kor­rekt­se ini­me­se­na – ko­gu sel­le aja, kui te­mal oli kee­luaeg – töö­tas kin­nis­va­raet­tevõtet juh­ti­des. Ja kui kee­luaeg sai möö­da, aval­das soo­vi ener­gee­ti­kas­se min­na.

Väi­da­te, et ajal kui Al­lik­son oli Ro­ter­mann Gru­pi juht, ta ener­gee­ti­ka alal teid ei kon­sul­tee­ri­nud?

Seal ei ol­nud mi­da­gi kon­sul­tee­ri­da. Elekt­ri­jaa­ma ehi­ta­mi­ne on um­bes ne­li-viis aas­tat pro­jek­tee­ri­mist ja üks aas­ta ehi­ta­mist. Ja sel­leks ajaks olid need as­jad kõik ju­ba am­mu pro­jek­tee­ri­tud ja prak­ti­li­selt ju­ba töid alus­ta­tud.

Aga kui­das siis hin­na­ta pil­ti, kus Sõõru­maa on Ees­ti Ener­gia nõuko­gu esi­mees ja kui Ees­ti Ener­giast lah­kub tipp­juht, lä­heb ta Sõõru­maa fir­mas­se?

Ma olen pä­ri, et kui liht­salt sil­mad lah­ti te­ha ja mit­te ümb­rust ar­ves­ta­da, siis see nii­moo­di ka tun­dub. Aga tea­te, mi­nu­ga seo­tud et­tevõtted an­na­vad tööd um­bes 15 000 ini­me­se­le. Vald­kon­nad, mil­le­ga te­ge­len, on ala­tes tur­va­tee­nus­test, kin­nis­va­ra­hool­du­sest ja aren­du­sest, ener­gee­ti­kast, me­dit­sii­nist, koo­li­tu­sest. Nen­dest te­ge­vus­test läh­tu­des ei to­hiks­ki ma ol­la ühel­gi alal Ees­tis ak­tiiv­ne. Kah­juks on see väi­ke­se tu­ru eripä­ra.

Ma tean ka, kust need tuu­led tu­le­vad, kust prae­gu­sel ju­hul mi­nu­vas­tast jut­tu se­pis­ta­tak­se. See kla­per­jaht, mis on min­gil ime­li­kul põhju­sel Ees­ti et­tevõtja­te vas­tu läi­nud, on ju­ba vä­he­malt 2004. aas­tast.

On ol­nud iga­su­gu­sed kaht­lus­tu­sed Ees­ti Ener­giast idee­de saa­mi­se koh­ta ja iga­su­gu muid as­ju üri­ta­tak­se mul­le kae­la aja­da. See on üks osa tea­tud ini­mes­te prog­ram­mist, kel­le­le ei meel­di edu­kad ini­me­sed.

Kes need ini­me­sed on?

Olek­sin naiiv­ne, kui hak­kak­sin neid ni­me­ta­ma. Küll aeg nad väl­ja toob. Toon ühe näi­te: ku­ju­ta­ge tä­na et­te, kui Han­sa­pan­ga oma­ni­kud olek­sid näi­teks Tamjärv, Mõis, Nei­velt ja nii eda­si ja nad tee­nik­sid ka­hek­sa mil­jar­dit kroo­ni ka­su­mit. Uskuge mind, teie lu­gu­pee­tud aja­kir­ja­ni­ke­ga ee­sot­sas pook­si­te nad ava­li­kult Va­ba­du­se väl­ja­kul üles. Siis kui Han­sa­pan­ga oma­ni­ke hul­gas oli veel viis prot­sen­ti Ees­ti oma­nik­ke, olid nad veel pa­had. Aga kui üld­se enam ei ole (Ees­ti oma­nik­ke – toim), siis on kõik häs­ti.

Siis võeti et­te edu­ku­selt üks järg­mi­si et­tevõtteid – Mer­ko. Igal ju­hul lõpeb see pull sel­le­ga, et kõik on ra­hul siis, kui Mer­kot enam ei ole. Kah­juks on see meie rah­va­le oma­ne, meil on se­da tõelist ise­seis­vust ja va­ba­dust liht­salt nii vä­he ol­nud.

Tea­ta­vas­ti lah­kus Ees­ti Ener­giast ju­ha­tu­se lii­ge Tiit Ni­gol. Kas ole­te ka tal­le töö­pak­ku­mi­se tei­nud?

Ei ole, aga hea, et meel­de tu­le­ta­si­te. Au­salt öel­des ka­vat­sen se­da te­ha. See, mi­da mi­na müüa os­kan, on müüa ad­mi­nist­ra­tiiv­set res­surs­si ehk ini­me­si. Ma po­le kus­kilt saa­nud kin­gi­tu­seks ei ku­na­gi­si par­tei­suh­teid ega no­menk­la­tuur­seid va­ne­maid. Ma ei ole ka ühte­gi rii­giet­tevõtet en­da­le ära kaa­per­da­nud. Olen kõik oma kä­te­ga tei­nud.

Ka­vat­sen rää­ki­da Tiit Ni­go­li­ga. Ku­hu see väl­ja viib, on ju­ba te­ma te­ha.

Kas ta­ha­te kut­su­da ta en­da juur­de ener­gee­ti­ka­sek­to­ris­se?

Kas ener­gee­ti­kas­se, sõltub sel­lest, ku­hu­poo­le te­ma hing ki­sub. Ar­van, et te­ma taus­ta ja ko­ge­must ar­ves­ta­des – mul tõen­äo­li­selt fi­nant­see­ri­mi­se ja hal­da­mi­se-tee­nin­da­mi­se küsi­mus­te­ga prae­gu häid ini­me­si na­pib.

Ole­te te su­hel­nud Jüri Käo­ga, kes ütles, et tal­le teie käi­tu­mi­ne ei meel­di?

Me ei ole su­hel­nud ja mul po­le Käo­ga suht­le­mi­sel min­git prob­lee­mi ol­nud. Teie väi­de on au­salt öel­des ülla­tav. Võib-ol­la tal­le ei meel­di ka mõned muud mi­nu edu­kad pro­jek­tid.

Prae­gu ring­leb jut­te, et Väo jaa­ma vä­he­mu­so­sa­nik Dal­kia võib et­tevõtte teie käest ära os­ta. Kas jut­tu­del on tõepõhja?

Dal­kia on bör­siet­tevõte ja mi­na sel­li­seid as­ju ei kom­men­tee­ri. Kui Dal­kia kom­men­tee­rib ise, las nad ütle­vad.

Aga ütle­me nii, et kui see kla­per­jaht ei lõpe, siis loo­mu­li­kult on kõik võima­lik. Sest au­salt öel­des olen kõigi oma muu­de te­ge­vus­te­ga tu­ge­valt suu­na­tud väl­ja­poo­le Ees­ti pii­re ja ei ole see­gi asi, mis nii vä­ga siin hoiaks.

Aga kas teil on sel­lea­la­seid kõne­lu­si ol­nud?

Ütle­me, et se­da ma ei kom­men­tee­ri.

Kas ole­te kok­ku ar­vu­ta­nud, mil­li­ne oleks teie tu­lu, kui müüksi­te näi­teks aas­ta või viie aas­ta pä­rast Väo jaa­ma ma­ha? Ehk siis müügi­tu­lu mii­nus in­ves­tee­rin­gud?

Se­da ma ei kom­men­tee­ri. Aga mi­nu põhias­jad, mil­le­ga olen elus te­ge­le­nud, on mi­nu­le osu­tu­nud ka­sum­li­ku­maks. See ei ole kõige ka­sum­li­kum äri. Ja see äri ei ole veel sel­les mõttes lõppe­nud, ku­na na­gu te vä­ga häs­ti tea­te, kõige­pealt tu­leb sin­na ah­ju ka mi­da­gi aja­da. Sel­le vas­tu te­gut­seb va­ba­rii­gis pä­ris suur vä­gi, et sin­na ah­ju ei saaks puid pan­na. Ja kui sin­na mi­da­gi pan­na ei ole, siis ei ole see pro­jekt ka­sum­lik.

Os­ta­me am­mu pui­tu kok­ku ja uu­ri­me võima­lu­si, et kus­kilt Ve­ne­maalt või väl­jast­poolt sis­se ve­da­da, mis on täie­lik non­senss.

Ole­te te Väo jaa­ma ra­ja­mi­se­ga graa­fi­kus?

Ehi­tu­sed lä­he­vad plaa­ni jär­gi, aga kütte koht on mu­re­koht.

Mis teil muud uu­dist on – uu­te pro­jek­ti­de­ga?

Põhi­li­selt vaa­tan väl­ja­poo­le va­ba­rii­ki, Uk­rai­nas­se ja ka mu­ja­le. Üld­se on meie foo­kus suu­na­tud taas­tu­va­le ener­gee­ti­ka­le, et Ees­ti tar­bi­jad olek­sid vä­hem ja vä­hem sõltu­vad mo­no­pool­sest elekt­ri­toot­jast. Et igas Ees­ti nur­gas saaks võima­li­kult taas­tu­va too­rai­ne põhjal too­ta. Ja kind­las­ti püüan kur­sis ol­la vii­mas­te sel­lea­las­te aren­gu­te­ga.

Ma ütlen veel, et Ees­ti Ener­gias olen igat ame­tis­se as­tu­vat mi­nist­rit in­for­mee­ri­nud ko­he esi­mes­te päe­va­de jook­sul, kui nad on sin­na pai­ka läi­nud. Ja olen ka ise en­da­le am­mu öel­nud, et olen seal (nõuko­gus – toim) viis aas­tat ja mit­te roh­kem. Mit­te sel­leks, et jää­da sin­na kümneks aas­taks pin­ki nühki­ma.

Kui teid see tee­ma hu­vi­tab, siis ütlen, et mõned on ol­nud seal ju­ha­tu­ses 10–12 aas­tat. Mõned ju­hi­vad mit­te ai­nult Ees­ti Ener­gia nõuko­gu, vaid ka nen­de tüta­ret­tevõte­te nõuko­gu­sid. Seal on kind­las­ti ol­nud hu­vi­de konf­lik­te, nii ehi­tus­tel kui ka ruu­mi­de ren­ti­mi­sel ja muu­des as­ja­des.