„Saatsime ettepanku, et välistada laste elukoha määramisel olukordi, kus vägivald jätkub pärast lahutust,” selgitas ümarlaua eestkõneleja Eha Reitelmann.

Hiljuti kirjeldas Päevaleht juhtumit Ida-Virumaalt, kus oma endise abikaasa vastu vägivalda tarvitanud ja selle eest karistada saanud mees nõuab endale lapse hooldusõigust. Päevaleht küsis ministeeriumidelt, kuidas tuleks sellised olukordi lahendada ja kuivõrd arvestatakse praegu lapse hooldusõiguse määramisel vägivalla olemasolu.  

Justiitsministeeriumi teatel sõltub kõik vägivalla astmest. „Kui isik on ohtlik nii naisele kui ka lapsele, siis saab kohus määrata lähenemiskeelu mitte ainult ema, vaid ka lapse kaitseks – ja seda on praktikas ka tehtud,” kinnitas ministeerium. „Kui isiku käitumine on vaid naise suhtes ohtlik, siis jäetakse lapsega kohtumine enamasti kas lastekaitse- või sotsiaaltöötaja korraldada,” selgitas ministeerium.

Vanemlikke õigusi võib piirata

Kuidas aga määratletakse lapsevastane vägivald ning kas see, kui laps näeb korduvalt pealt, et üks vanem peksab teist, pole mitte psühholoogiline vägivald lapse vastu? „Jah, see on psühholoogiline vägivald,” vastas sotsiaalministeeriumi lastekaitsespetsialist Anniki Tikerpuu. „Lapsel on eraldi õigus oma mõlemale vanemale, aga kui üks vanem tarvitab teise kallal vägivalda, siis võib olla põhjust seda õigust piirata.” Tikerpuu rõhutas ka, et iga juhtumit on vaja spetsialistide poolt hinnata. „Kui selgub, et inimese vägivaldsed harjumused ohustavad last, siis on selge, et lapsel ei ole hea selles keskkonnas viibida,” lausus ta.

Naiste varjupaiga juhid räägivad aga oma kogemustest, et lapse hooldamise või nendega kohtumise õigus on antud ka vägivalda kasutanud vanematele. 

Kohtuasju praegu ühendada ei saa

•• Harju maakohtu esimees Helve Särgava nõustub, et seadusega võiks selgelt paika panna: kui isa on lapse vastu vägivalda kasutanud, siis seda tuleks hooldusõiguse määramisel arvestada. „Kui mees kasutab aga vägivalda ema suhtes, siis see on üks tõendite liik,” teeks Särgava sellistel juhtudel vahet.

•• Ka parlamendi õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher kinnitas, et peab vägivalla küsimuse lisamist perekonnaseadusesse põhimõtteliselt õigustatuks ja ootab konkreetselt sõnastatud ettepanekut.

•• Hiljuti soovitas euroliit Eestil pidada peresisese vägivalla tunnistajaks olnud last juriidiliselt perevägivalla ohvriks. Praegu meil kohtuasju nii ühendada ei saa, et arutataks koos vägivalla ja hooldusõiguse küsimusi.