•• Vanasti läksid talumehed mässama, kaasas hangud. Nüüd sületäis harjavarsi…

Harjavarte külge kinnitame loosungid. Aga meie mure on palju investeerinud tootjate pärast, kes hätta jäänud. Nad on pankadele teinud äriplaanid, võttes aluseks keskmise hinna, ja lootnud, et jõuavad laenu tagasi maksta. Aga ei jõua.

•• Miks Toompeale minnakse ?

Selle aasta nn rahvusliku põllumajandustoetuse ehk top up’i tase on 57% lubatust. Kui tehti eelarvet, oli kokkulepe, et las tänavune toetus jääb selliseks, aga uuel aastal läheme lubatud saja protsendini välja. Ent uue eelarve kavast on puudu meile lubatud 271 miljonit krooni.

•• Mis Toompeal juhtub? Panete sead paarituma nagu aastal 1999?

Ei. Need sead olid seal programmiväliselt. Küll aga tahame välja tuua mõned lehmad. Nädalas sõidab 300–400 veist lihakombinaati.

•• Sellised, kes ei peaks vorstiks saama?

Just, sest kokku hoitakse kõige pealt. Piima hind on 20 senti liitri pealt madalam kui tootmiskulud, iga liitriga saadakse kahju.

•• Miks peavad põllumehed end äravalituks, kes võivad mässata. Halvasti läheb paljudel, töötuid üle saja tuhande…

Oleme korduvalt öelnud, et kui Euroopast kaoksid kõik põllumajandustoetused, saaksime hästi hakkama. Aga ei saa praegu, mil Belgias on hektari toetuseks 7000 krooni ja meil 1500. See on ebavõrdne konkurents. Eesti piimakari on vähenenud paarkümmend protsenti, seda pole võimalik paari päevaga taastada. Põllumajandusse on tööle jäänud

27 000 inimest, aga me anname tööd ka toiduainetööstusele.

•• Kui olen investeerinud Hummerisse ja ei jõua liisingut maksta, on see minu probleem, ma mässama ei lähe. Ega tehnikat ole liiga palju kokku ostetud?

Võib-olla tõesti on mõned üle investeerinud, arvates, et piimaliitri hind jääbki viie krooni peale. Samal ajal oleme farmidega jõudnud Euroopa tasemele, üle miljoni maksvaid lüpsiroboteid on neli­küm­mend. Ja see on paratamatus, sest Eestis lüp­sjaid ei koolitata. Investeerida oli vaja, et Eesti põllumajandus vastaks Euroopa nõu­etele. Nüüd aga pole neil hoonetel muud kasu­tus­või­malust kui piimandus.

•• Äkki peaksid ka palju investeerinud väikeette­võt­jad tulema mässama?

Ma ei alaväärista saapavabriku tähtsust, aga saapaid võib sisse osta. Kui oma toidu – piima, liha, leiva – tootmine Eestis lõpeb, pole me enam päris riik. Euroopas ei möödu nädalatki piimajõgedeta tänaval. Me pole häält teinud aastaid.

•• Minu käsi ei tõuseks piima maha valama.

Meie ei saa piima maha valada, iga sent on nii arvel. Oleme püüdnud käituda eestlaslikult, mitte aga nii nagu seal… Aga kui Toompea aktsioon tulemusi ei anna ja kannatus katkeb, on võimalik maanteede blokeerimine, sõnniku, piima laotamine.

•• Mis on must stsenaarium?

Laudad jäävad tühjaks, põllumehed pankrotistuvad ega täida viieks aastaks võetud kohustusi. Eurotoetuste raha nõutakse tagasi. Kuna põllumeestel seda pole, peab maksma Eesti riik, samuti nagu suhkrutrahvi. See läheb palju kallimaks kui 271 miljonit, mida nõuame. Kui Läti suudab põllumeestele 100% lubatust maksta, miks Eesti ei suuda?

Ja pole kaugel aeg, mil joogipiima hakatakse tegema piimapulbrist nagu mõnes kohas Euroopas. Ju olete proovinud, kui halva maitsega see on…

Maarahvas on tülli pööranud

•• Samal ajal kui põllumeeste liit korraldab meeleavaldust, ajab rahvast kokku ja rendib autobusse, teatas Eesti talupidajate keskliit, et nemad on meeleavalduse vastu. „Kui häda käes, sööb talumees pigem ise vähem, kui jätab oma lehmad söömata,” seisis nende pressiteates.

•• „Peame miitingut poliitiliseks tellimustööks,” ütles talupidajate liidu juhatuse esimees Arvo Veidenberg. Ent ta ei suutnud öelda, kes on selle tellinud.

•• Veidenbergi sõnul tuleks protestimise esemel tunnustust avaldada põllumajandusministrile, tänu kellele on järgmise aasta eelarves 75 miljonit krooni nn rahvuslikku lisamakset rohkem kui tänavu.

•• Talupidajaid pahandab ka see, et Toompeale minejaid on meedias nimetatud talunikeks, mis ei vastavat tõele.

•• Ent põllumeeste liit teatas, et meeleavaldusega ühinevad mitmed talunikud.