Sõrve õppetund: tugikeskuse ja vabatahtlike abita ei saa

Väikeste reostuste tagajärgedega tullakse Eestis toime, näitas Sõrve sääre juhtum.

Juba pea kuu aega Saaremaal töötanud Sõrve linnuhaigla plaanib täna uksed sulgeda ja viimased kümme õlist puhtaks pestud auli vabadusse lasta. Järjekordne sadu linnuelusid nõudnud reostusjuhtum on nii looduskaitsjatele kui ka teistele päästetöödel osalenutele taas korraliku õppetunni andnud.

Sõrve juhtum kinnitas tõsiasja, et talvised merereostused mõjuvad kõige hävitavamalt just avamerel gruppides talvituvatele aulidele. Kui Nõva õlikatastroofi ajal koristati rannikult tuhandeid aule, siis Sõrves leidis otsa pea sada kuuskümmend õlist auli. Määrdunud linde aga nähti üle kolmesaja.

“Kindlasti oli nii õliga määrdunud lindude kui ka hukkunud tiivuliste hulk tegelikult tunduvalt suurem, sest pole ju teada, kui palju nendest rebaste ja merikotkaste roaks langes,” osutas looduskaitsekeskuse (LKK) Saare regiooni juht Tõnu Talvi.

Rajada tugijaamad

Sõrve linnuabi keskuses aidati veidi vähem kui kuuekümnest määrdunud linnust uuele elule üle kolmekümne sulelise. Et kinni püütud lindudest jäi ellu enam kui pool, on hea tulemus, sest näiteks Nõva reostuse korral pääses linnuhaiglasse tooduist loodusesse tagasi vaid kümnendik.

Talvi tunnistas ka, et õliste lindude abistamisel ilma vabatahtliketa hakkama ei saaks. “Kui Nõval oli kõik veel algusjärgus, siis nüüd sujus koostöö vabatahtlikega väga hästi ning nende võrgustik toimis,” sõnas ta.

Kuna Saaremaa ja Hiiumaa lähedalt möödub tiheda liiklusega rahvusvaheline meretee, tuleks LKK saartele edasiste reostusjuhtumite puhuks rajada spetsiaalse varustusega tugipunktid. “Nendes oleksid ka vaatlejad, reostuse korral oleks nii võimalik kiiresti reageerida,” rääkis Talvi ka teiste ametkondade poolt vajalikuks tunnistatud plaanist. “Lisaks tuleks selline tugikeskus rajada nii Loode-Eestisse kui ka Virumaale.”

Ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kiitis tugijaamade rajamise mõtte heaks. “See on igati asjalik mõte ja arutame seda ideed,” sõnas ta.

Suurte reostustega toime ei tule

•• Õlireostustel abiks käivaid vabatahtlikke koondava ELF-i tegevjuht Jüri-Ott Salm nentis, et Sõrve reostuse puhul oli tegu õnneks väikese juhtumiga. “Samas kahtlen, kas veel praegugi suuremate reostuste puhul hakkama saadaks,” nentis Salm. “Meie andmebaasis olevate vabatahtlike hulk ületab küll kaheksatsada, kuid paljud neist on valmis häda korral välja tulema, sõltub paljuski inimeste isiklikust ajast ja reostuse asukohast,” ütles Salm.

•• Salm viitas, et pidevate reostuste ärahoidmiseks tuleks laevadelt pilsivete merre laskmist takistada. “Läänemere ääres peab iga sadam laevadelt pilsivett vastu võtma. Tundub, et Eestis see süsteem toimib, kuid pole teada, kas ka Venemaa ja Läti sadamates,” tähendas ta.